,,Orkestrikontsert" (1943) Viieosaline sümfoonia suurele orkestrile. Partiid olid suhteliselt keerukad ning kuigi maailma tunnustatuimad sümfooniaorkestrid on pidanud auasjaks võtta ,,Orkestrikontsert" oma repertuaari, söandasid veel lähiminevikus siiski vaid vähesed sellega suurtel kontserdilavadel publiku ees ka välja tulla. Kuigi Bartoki tuntakse peamiselt instrumentaalteoste loojana, on ta kirjutanud ka vokaalmuusikat: laulutsükleid Ungari rahvaviiside ainetel ja koorikompositsioone, millest on tuntuim kantaat ,,Cantata profana" (1930). Carl Orff (1895-1982) Elu Carl Orff sündis Münchenis sõjaväelase peres ning puutus juba lapsena kokku Baieri rahvalike laulumängude ja tänavaetendustega. Muusikaline haridustee sai alguse kodusest ansamblimängust. Kaks aastat õppis Orff Müncheni Muusikaakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist, kuid lahkus siis, kuna õppejõud ei jaganud tema teatrikiindumust
pidanud auasjaks võtta Orkestrikonsert oma repertuaari, söandasid veel lähiminevikus vaid vähesed sellega suurtel lavadel publiku ees välja tulla. Bartoki viimaseks lõpetatud teoseks jäi 3. klaverikonsert (1945), Vioolakonserdi lõpetas leukeemiasse surnud helilooja surnud helilooja eest tema sober, Ungari dirigent Tibor Serlt Kuigi Bartokit tuntakse peamiselt instrumentaalteoste loojana, on ta kirjutanud ka vokaalmuusikat : laulutsükleid Ungari rahvaviiside ainetel ja koorikompositsioone. Viimastest on tuntuim kantaat "Cantata profana" (1939) tenorile, baritonile, segakoorile ja orkestrile. Brtoki sitiili üldiseloomustus Helilooja loomingulises käekirjas paistavad silma kolm üldisemat tunnusjoont: enamasti polüfooniline faktuur (eriti kammermuusikas) , meloodilise materjali tugev seotus folklooriga ning ebaregulaarse meetriumi sage kasutamine. Kui noore Bartoki teistes on veeel tunda impressionismi mõjutusi, siis tema küpse loomingu vormikäsitlus läheneb
viiulikontsert (1938) ning Orkestrikontsert (1943). Orkestrikontsert on viieosaline sümfoonia suurele orkestrile – kolmekordne koosseis puu- ja vaskpuhkpille ning suurendatud keelpillikoosseis. Solistide ja orkestripartiide keerukus ning tämbripolüfoonia seavad siin orkestrantidele ja dirigendile üsnagi kõrgeid nõudmisi. Kuigi Bartókit tuntakse peamiselt instrumentaalteoste loojana, on ta kirjutanud ka vokaalmuusikat: laulutsükleid Ungari rahvaviiside ainetel ja koorikompositsioone (kantaat "Cantata profana" 1930). EESTI MUUSIKA. Ärkamisaeg oli üle-euroopaline nähtus, eestlastel oli valida sakslasliku ja veneliku vahel. Ärkamine sai võimalikuks tänu sellele, et Hurt, Jakobson, Jannsen ja Koidula jäid eestlasteks. 1865 asustati laulu- ja mänguselts „Vanemuine“ ning „Estonia“. 1867. aastal saatis Jannsen võimudele palve laulupeo pidamiseks, loa sai aga suhteliselt hilja. Esimene laulupidu toimus 1869
annaabi.ee 
