konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis omanimelise laulukoori asutamiseni. Koor külastas 10 aasta jooksul peaaegu kõiki Eesti linnu tuues sinna muusikalist äratust ja eeskuju. 1885. aastal toimus M. Härma lahkumiskontsert selgus, et ta oli kihlunud saksa parun Heinrich von Trebraga ja pidi Eestist lahkuma. Kuid aastad möödusid rahvalaulude kogumise ja koorijuhtimisega. Miina Härma koor kogus kuulsust ja ta ise jäi kodumaale. Põhiliselt rahaliste murede pärast siirdus Miina Härma 1903. aastal elama Kroonlinna. Kui Härma asus Kroonlinna jäi kahjuks koori tegevus soiku. Elu hilisemal perioodil elustas ta omanimelise segakoori taas, mis muutus Miina Härma nimeliseks lauluseltsiks 1915. aastal oli Miina Härma sunnitud I maailmasõja tõttu Kroonlinnast lahkuma. Nime eestistamine (Hermannist Härma) toimus 1935. aastal enne helilooja 70-ndat sünnipäeva
Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi, kuna Tartus (ja Eestis) oleks olnud väga raske leida tasuvat tööd. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis laulukoori asutamiseni. 1885. aastal toimus M. Härma lahkumiskontsert – selgus, et ta oli kihlunud saksa parun Heinrich von Trebraga ja pidi Eestist lahkuma. Kuid aastad möödusid rahvalaulude kogumise ja koorijuhtimisega. Miina Härma koor kogus kuulsust ja ta ise jäi kodumaale. Põhiliselt rahaliste murede pärast siirdus Miina Härma 1903. aastal elama Kroonlinna. Kroonlinnas hoogustus koheselt kohaliku Eesti Heategeva Seltsi tegevus. 1915. aastal oli Miina Härma sunnitud I maailmasõja tõttu Kroonlinnast lahkuma, tsiviilelule ei jäänud Kroonlinna merekindluses enam ruumi. M in a Nüüd said kuulajate hulgad tutvuda Bachi, Mendelssohni ja teiste orelikomponistide teostega.
Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi, kuna Tartus (ja Eestis) oleks olnud väga raske leida tasuvat tööd. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis laulukoori asutamiseni. 1885. aastal toimus M. Härma lahkumiskontsert selgus, et ta oli kihlunud saksa parun Heinrich von Trebraga ja pidi Eestist lahkuma. Kuid aastad möödusid rahvalaulude kogumise ja koorijuhtimisega. Miina Härma koor kogus kuulsust ja ta ise jäi kodumaale. Põhiliselt rahaliste murede pärast siirdus Miina Härma 1903. aastal elama Kroonlinna. Kroonlinnas hoogustus koheselt kohaliku Eesti Heategeva Seltsi tegevus. 1915. aastal oli Miina Härma sunnitud I maailmasõja tõttu Kroonlinnast lahkuma, tsiviilelule ei jäänud Kroonlinna merekindluses enam ruumi. Miina Härma oli Tartu Helikunsti Seltsi esimees ja "Eesti Muusika
saadetud kirjad. Pärast seda koledat insidenti kolis Kreek elama Haapsallu, kus ta asus tööle Läänemaa Õpetajate Seminaris ja Läänemaa Ühisgümnaasiumis. Kuigi ta koolis enda loomingust väga ei rääkinud, andis ta igale õpilasele enda noodistatud rahvaviisi ära õppida ja semestri alguses esitada. Ta tegi endiselt usinat tööd rahvaviiside kogumiseks ja rändas seetõttu ka Eestis palju ringi. Cyrillius Kreek üritas aga olla aktiivne kõiges, seega tegeles ta veel koorijuhtimisega, kontsertide korraldamisega, oli paljude ürituste eestvedaja ja koostas noodiväljanadeid. Oma teoseid lasi ta kooridel aga esitada harva. 1923.aasta sügiskuudel kirjutas C.Kreek psalmtekstidele rea vaimulikke laule, mis kuulajat lummasid. Pärast seda järgnes aga mõõnaperiood, kus ta järgneval paaril aastal eriti midagi kirja ei pannud. 1925.aastast aga pärineb siiski hulk rahvaviisilisiseadeid. Pärast viie aasta
annaabi.ee 
