kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa (Valjala, Kaarma, Haapsalu, Ridala jt). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Kabelit võis nimetada ka väikeseks kirikuks või palveruumiks maa piirkonnas. SAHA KABEL (XV saj) Saha kabel on eestlaste muistse pühapaiga kohale ehitatud üks esimesi ristiusu kantse. Rahvapärimuse kohaselt on see isegi 50. aastat vanem Tallinna linnast ning asutatud piiskop Fulco poolt. Kabeli rajamise täpne aeg pole teada, kuid algne puukirik põletati maha juba 1223
ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel. Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad
kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel. Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele
annaabi.ee 
