· korp- kaitseb puud külma/kuuma eest, mehhaaniliste vigastuste eest, kahjurite ja haiguste eest · niin ehk floeem- koosneb tugikoest ja mahlu juhtivatest kudedest. Mööda niine osa liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest säilitus- ning tarbimiskohtadesse. Toimub laskuv vool. · kambium- juurdekasvukiht, mis toodab sissepoole puidurakke ja väljapoole koorerakke. Tänu kambiumile toimub puu ja tema kõigi osade jämeduskasv. · ksüleem-ehk puiduosa on taimede juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses. Seda protsessi nimetatakse taime tõusvaks vooluks. · säsikiired- horisontaalsuunalised, säsi niinega ühendavad säsija ollusega täidetud radiaalsed kanalid, milles toimub toitainete säilitamine · säsi-puutüve keskel paiknev pehme kude, mis lõpeb pungaga.
(vertikaalsed ja horisontaalsed) Vaigukäikude sisepinnal asuvad parenhüümrakud, millel on võime eritada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäiku kahjustatakse, siis sealt eritub vaiku, tardub ja katab haava. Kabium tüve perifeerses osas. Seespoolt niint ja väljaspool puidukude, asub puidujuurdekasvu kiht ehk kambium (mähk). Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke e ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Väljaspool tekitab kambium koorerakke. Kuna kasvade puu mõõdud suurenevad peab ka kambium moodustama uusi kambiumi rakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired ühendavad niine puiduga, millest toitained liiguvad lehtedest või okastest allapoole. Teisejärgulised säsikiired ei ulati säsini. Säsikiired koosnevad parenhüümrakkudest. Ülesanne juhtida toitained ja vesi säsisse ja need seal säilitada. Lülipuidu tekkmisel säsikiired ummistuvad ja surevad
Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, mis millel on võime eristada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, vaik valgub välja, tardub ning katab haava. 9. Kambium (Mähk) puidu juurdekasvukiht, mis asub tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke(ksüleem), millest moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke (floeem). 10. Säsikiired radiaallõikes nähtavad mitmesuguse kõrgusega ribadena. Ühendavad niine , milles toitemahlad liiguvad lehtedest/okastest allapoole, puiduga ning moodustavad esmased säsikiired. Säsikiired koosnevad suhteliselt lühikestest, õhukeseseinalistest elus rakkudest, mille ülesandeks on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal säilitada. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ning rakud surevad. 11
Paberi- ja paberimassi puhul haava.Kambium-tüve perifeerses osas,seespool niint ja väljaspool niiskuse mass/niiske materjali kogumass(%-des).Kiuseina küllastuspunkt- puidukude,asub juurdekasvukiht kambium e mähk.Kasvuperiidil mood see Männi ja kuuse rakuseinte küllastuspunkt ilmneb lülipuidus ca 26% niiskuse sissepoole ksüleemi,millest mood aastarõngad ja väljapoole tekitab koorerakke juures ja maltspuidus ca 30% niiskusel.Küllastuspunktis on rakuseinad e floeemi.Puu mõõtude suurenedes peab kambium enda ümber mood üha uusi niiskusest üleküllastunud,seda nim hügroskoopseks niiskuseks.Puidu kambiumirakke ja suurendama ümbermõõtu.Säsikiired-radiaallõikes nähtavad kuivamine ja kuivatamine-Pärast materjali väljasaagimist palgist,tuleks puitu mitmekõrguste ribadena
Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, st parenhüümrakud, millel on võime eritada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, valgub vaik välja, tardub ning katab sel viisil haava. Kambium Tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude, asub puidu juurdekasvukiht - kambium e mähk. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke e ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke e floeemi. Kuna kasvades puu mõõdud suurenevad, peab ka kambium moodustama juurde uusi kambiumrakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired Säsikiired on radiaallõikes nähtavad mitmesuguse kõrgusega ribadena. Need ühendavad niine, milles toitemahlad liiguvad lehtedest või okastest allapoole, puiduga ja moodustavad selliselt esmased säsikiired. Teisejärgulised säsikiired on lühemad ega ulatu säsini. Säsikiired koosnevad suhteliselt lühikestest, õhukeseseinalistest
annaabi.ee 
