· Kuuse-kooreürask · Läikiv kuusesikk Organismid II etapis: · Montescardia Organismid II etapis: tessulatella · Kännupess · Sileredulane · Tumepruun taelik · Koorelutikas · Kuusekõbjuk · Lapik hiilatriinu · Roosa pess · Ostoma ferruqinea · Naksurlane · Camponotus · Niditinea tuncicolella herculeanus Organismid III etapis · Ceruchus chrusomelinus · Uitsikk · Naksurlane · Punanaksur · Puidukärsakas Metsa ökosüsteem Metsas kasvavad taimed rinnetena puud, põõsad, puhmad ja rohi.
): Harilik männikärsakas (Hylobius abietis), Väike-männikärsakas (H. pinastri), Kuuse- juureürask (Hylastes cunicularius, kahjustavad istutatud okaspuutaimede (eriti kuuse) Kuusel: Suur-pahktäi (Adelges (Sacciphantes) abietis) käbikujuline pahk võrse tüvekeste maapinnalähedast osa ja peajuurt), Männi-juureürask (Hylastes brunneus), alusel. Roheline pahktäi (Adelges viridis) käbikujuline pahk võrsel, täid rändavad Tähnikpihklane (Pissodes castaneus), Männi-koorelutikas (Aradus cinnamomeus) lehisele. Lehise-pahktäi (Adelges laricis) võrse tipus ümar pahk, avaneb suvel, täid rändavad lehisele.Väike-pahktäi (Adelges tardus) võrse tipus hele ümar pahk, mis Pungade ja võrsete kahjurid (enamasti pisiliblikate röövikuid, üldiselt nende avaneb sügisel. kahjustused väheolulised, kuuskedel kahjustus tühine mändidel kahjustab eelkõige
juurdekasv, puud kiratsevad ja tugeva saaste korral hukkuvad. Saasteained ladestuvad mullas, mistõttu mulla kaudu on nende toime pikaajaline. Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitatav kasvatada enam lehtpuud. Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme. Tugev saastekoormus mõjub neile reeglina pärssivalt. Mõõdukas saaste soodustab mõnede putukkahjurite (mähkurlased, kaevandikoid, männi-koorelutikas, väike-säsiürask jt) ja seenhaiguste (juurepess, pudetõbi, külmaseen) esinemist. Õhusaaste mõju putukatele ja seentele sõltub ka selle keemilisest koostisest. Mõõdukas väävliühenditega saastumine soodustab näiteks männiokka-pahksääse esinemist, lämmastikuühendite lisandumine aga mõjub soodsalt väike-kuusevaablasele. Mõned seeneliigid, nagu roosteseened, männi-pigirooste, vahtra-pigilaiksus jt esinevad rohkem puhtas õhus. Kliima soojenemine
kahjusta. Männikärsakate püüdmiseks on kasutatud püüniskraave ja -auke, kuhu maapinnal ronivad mardikad sisse kukuvad. Ka püüniskoori (värskeid männikoore tükke), mis asetatakse mähapoolega allapoole ja vajutatakse mätta või kiviga vastu maad, võib edukalt männikärsakate püüdmiseks kasutada. Püüniskoorte alla kogunenud kärsakad tuleb iga paari-kolme päeva järel ära korjata ning kuivanud kooretüki alla asetada uus värske püüniskoor. Männi-koorelutikas esineb 5-20-aastastes hõredates männi noorendikes kehvadel kasvukohtadel, eelkõige liiva- ja paealadel, kuid neid võib leida ka rabamändidel. Kahjustust aitab vältida tihedamate segakultuuride kasvatamine. 10) Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks Noorendikuks võib ümberarvestada sellise ala, mis vastab metsamajanduslikele nõutele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 taime, 1,3 meetri kõrgust peapuuliiki ja keskmine rinnasdiameeter on 6 cm
annaabi.ee 
