he plvkonna vltel lbivad need putukad muna,vastse,nuku ja valmiku jrgu.Niteks liblikatel,mardiklastel ja kahetiivalistel. Niteks Liblikas areneb tismoonadega:1)emane liblikas muneb munad taimele , 2)munast koordub vastne ,3)ndala vi kuu prast vastne nukkub, 4)nukust koordub libilka valmik. Aga vaegmoonadega toimuvad muudatused jrk-jrgult:1)emane putukas torkab muneti niiskesse mulda ja muneb mnikmmend muna.talvituvad ja kevadel koorduvad vastsed,2)vastsed tulevad kevadel maapinnale ja alustavad iseseisvat elu,3)vastne kestub mitu korda, 4)viimaks kestub vastsest tiibadega lennuvimeline valmik, kelle elu kestab sgiseni.Niteks:rohutirts. Kasutatud materjal:Bioloogiapik, 8 kl ,lk 52-55.
Tunda tuleb osasid ka jooniselt. 4. Loomse raku ehitus. Rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, läbi mille toimub aine ja energiavahetus (va munarakk)Mitokondrid varustavad rake enengiaga, tsütoplasma täidab kogu raku ja seob raku ühtseks tervikuks. Raku keskne osa on rakutuum, mis juhib raku elutegevust ja paljunemist 5. Naha osad Marrasknahk - pindmine osa on sarvkiht, mis kaitseb organism veekaotuse, kahjulike mõjude eest. Sarvkohi rakud koorduvad pidevalt naha pinnalt maha, eralduvad ka pesemisel, kuivatamisel. Marrasnaha alumise osa moodustavad pidevalt uued rakud, selle tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti. Seal toodetakse ka melaniini. Pärisnahk marrasnaha all. On veniv sitke, painduv. On rohkesti vere ja lümfisooni, asuvad higi ja rasunäärmed ning karvade juured nahaaluskude on pärisnaha all olev rasvkoekiht. Kaitseb nahaaluseid elundeidrasvkude
· Pulliam 1988 tuleb kaitse alla võtta neid kohti, kus sündimus > suremus (läte), kui sündimus < suremus (mülgas), kuid tihtipeale võib olla mülgastes rohkem indiviide (tugevamad ei luba neil lätetes elada) Ökoloogiline lõks · Dwernychuk & Baag nt partidel on kombeks võtta oma eluaseme alla mingi teatud piirkond, kus on kajakad, sest kajakad ei ründa parte. Alguses on neil seal hea turvaline olla, kuid siis kui pojad koorduvad, on suured kajakad need, kes esimestena lapsi ära söövad. · Alguses ei pööratud sellele tähelepanu, kuid alates aastast 2001 on ökoloogilise lõksu kontseptsioon tuntumaks saanud. · Näide o Kõrge tihedusega elupaikades on nii lättes kui ka mülkas ühepalju organisme (lättest rännatakse ju mülkasse) o Madala tiheduse puhul on läte rohkem rahvastatud, mülkad vähem rahvastatud
annaabi.ee 
