[3] Üks olulisemaid punkte lapse kui isiksuse arengus on see, et laps saavutab mängides teatud sotsiaalse kompetentsuse. Mängus asuvad lapsed omal algatusel mängukaaslasega mitmesugustesse suhetesse. Mängus kujunevad lastevahelised suhted ühelt poolt laste huvi põhjal mängu teema ja sisu vastu, teiselt poolt kujunevad suhted mängus laste igapäevasuhete alusel. Igasugune koostöö eeldab, et partnerid üksteist mõistaksid, koordineeriksid tegevust ja muudaksid oma käitumist vastavalt mängu süzeele. Samuti tuleb omavahel kokku leppida milliseid mänguasju-esemeid mängus kasutama hakatakse. Just see laste endi poolt mängu organiseerimine loobki omapärase laste ühiskonna. (Elkonin 1999) Seega mängus võivad lapsed realiseerida omaalgatust, iseseisvust ja aktiivsust. Mängides ei õpi lapsed elama, vaid juba elavad oma tõelist elu. Üheskoos mängides õpivad lapsed
on rollil, mille laps enda peale võtab. Elkonin mängust Üks olulisemaid punkte lapse kui isiksuse arengus on see, et laps saavutab mängides teatud sotsiaalse kompetentsuse. Mängus astuvad lapsed omal algatusel mängukaaslastega mitmesugustesse suhetesse. Mängus kujunevad lastevahelised suhted ühelt poolt laste huvi põhjal mängu teema ja sisu vastu, teiselt poolt kujunevad suhted mängus laste igapäevasuhete alusel. Igasugune koostöö eeldab, et partnerid üksteist mõistaksid, koordineeriksid oma tegevust ja muudaksid oma käitumist vastavalt mängu süzeele. Samuti tuleb omavahel kokku leppida, milliseid mänguasju - esemeid mängus kasutama 4 hakatakse. Just see laste endi poolt mängu organiseerimine loobki omapärase laste ühikonna (viidatud Ugaste 2005:157) . Elkonin on kirjutanud, et mäng tekib ühiskonna ajaloolise arenemise käigus lapse koha muutumise tulemusel ühiskondlike suhete süsteemis (Spikovskaja 1986:5).
turgutatud radikaalrahvuslased; EKP reformimeelne osa. Tulles tagasi demokraatliku turumajandussüsteemi juurde, võiks öelda, et majanduspoliitika kandjad on üksteisest suhteliselt sõltumatud, alludes eelkõige seadustele. Kuid täielikust sõltu- matusest pole siiski võimalik rääkida. Paratamatult on vaja, et erinevad, suhteliselt sõltumatud majanduspoliitilised institutsioonid oma tegevust mingil määral koordineeriksid (st kooskõlastaksid majanduspoliitilisi abinõusid). Varasematest kokkulepetest ja kehtestatud protseduurireeglitest sõltuvalt võib kooskõlasta- mine olla ka täiesti plaanipärane ja kohustuslik. Selle teema lõpetuseks võiks meenutada saksa filosoofi ja sotsioloogi Jürgen Habermasi sõnu: “Demokraatia allikas ei peitu (ainuüksi) institutsioonides. Demokraatia allikas ja tagatis on
annaabi.ee 
