Tunni vorm (individuaaltund, grupitund, konsultatsioon). 3) Terapeutilise harjutuse klassifikatsioon V: Üldarendavad harjutused ja spetsiifilised harjutused. 4) Üldarendavad ja spetsiifilised harjutused liikumisravis. Staatiline ja dünaamiline harjutus liikumisravis Üldarendavad harjutused- Sobivad igasugusele kontingendile (erinevad lähteasendid, seosed, lihaspingeaste, kiirus, amplituudi suund, vahendid, lisaraskused). Parandavad organismi funktsionaalset seisundit. Elementaarsed, koordinatsioonilt lihtsad, tehniliselt kerged. Omandatakse elementaarne liigutusoskus, kujundatakse korrektne rüht, arendatakse erinevaid lihasgruppe või isoleeritud lihast, täiustatakse kehalisi võimeid. Spetsiifilised harjutused- Valitakse vastavalt harjutuse toimeväärtusele (jõudu arendav, lõõgastav, liigeste liikuvust arendav, vastupidavust arendav, venitav). Valitakse vastavalt diagnoosile (hingamisharjutused, korrigeerivad harjutused, koordinatsiooniharjutused, tasakaaluharjutused
põrgatab ja püüab palli; kõnnib iseseisvalt trepist alla, oskab sooritada muusika saatel tantsuliigutusi: rõhksamm, keerutus, hüplemine; oskab väljendada end loovalt ja fantaasiarikkalt muusikalistes mängudes; oskab muusika järgi rütmiliselt kõndida ning joosta ja kasutada erinevaid vahendeid: lipud, rätid, lindid jne. Kuueaastane laps 6–aastaselt on lapsed suutelised õppima ja omandama juba koordinatsioonilt küllalt keerukaid võimlemisharjutusi ja tantsulisi liikumisi. (Varava & Hermlin) On vale arvata, et liikumine arendab last ainult kehaliselt ning käelised oskused arenevad vaid joonistades, voolides ja lõigates. Lapse arengus ei saa tõmmata joont üld-ja peenmotoorika vahel. Näiteks kui käemotoorika on halb, võib selle põhjuseks sageli olla just kehalise liikumise vähesus. Liikumine mõjub hästi lapse kasvamisele ja tema kehaproportsioonidele,
7. PT sammuta kiire variant kiirusel ca 9-11 m/sek 8. PT sammuta aeglane variant kiirusel ca 10-12 m/sek 9. Laskumisasendid kiirusel üle 10 m/sek Sobiva tehnika valimine sõltub eelkõige liikumiskiirusest, see omakorda raja profiilist, lume, suusatalla ja määrde libisevusest, suusataja treenitusest ja väsimusest, tuule suunast ja tugevusest. Sõiduviiside õpetamist alustatakse klassikalistest viisidest, mis on liigutuste koordinatsioonilt uisuviisidest lihtasmad. Tüüpilised vead, mis esinevad kõikide jalatõukega sõiduviiside juures on: - Liiga püstine või liiga kaldu, kange või väheliikuv kehaasend, - Üldine kramplikus, tsükis püüdub lõdvestusmoment, - Kere kõigub külgsuunas ülemäära, - Tõuked on nõrgad, loiud, väikese amplituudiga, lõpetamata, jalad sirged, - Jalatõuge lõpetamata (jalga ja pöida ei sirutata), - Kätetõukele ei eelne energilist kepi lumme löömist,