kuhu saavad näiteks lapsevanemad kaevata edasi KOV otsuseid mis on tehtud nende HEV lapse kohta. Põhja-Iirimaal on erivajaduste märkamiseks loodus viie astmeline märkamise süsteem, mis on kinnitatud HEV tegevusjuhises (Special Educational Needs Code of Practice). Astmed on järgmised: 1. Esimene aste koolipõhine. Sel astmel võivad lapsel ilmneda mõningased hariduslikud erivajadused, millest klassiõpetaja teavitab HEV koordinaatorit, kes määratleb lapse hariduslikud erivajadused ning klassiõpetaja tegeleb nende vajaduste rahuldamisega tava klassi kontekstis. 2. Teine aste koolipõhine. Selles astmes koostavad HEV koordinaator ja klassiõpetaja lapsele IAK, mille eesmärkide täitmise eest on nad mõlemad vastutavad. 3. Kolmas aste koolipõhine. Erineb eelnevast astmest kuna koolil on õigus küsida Education and Library Boards (ELB) abi, kes tagavad koolile väljast poolt tulevad
saanud väga palju, mis aitab just vaiksemat ja tagaishoidlikumat õpilast. Kõike eelpool nimetatud tugiteenuseid saab koolis koordineerida HEV koordinaator. Ta saab jälgida, et tegevus toimuks regulaarselt, tekkinud probleemidest peaks ta informeerima koolijuhti (õppealajuhataja ametikoht koolis puudub) ning tegema pidevalt koostööd aineõpetajatega ning klassijuhatajatega, et saada teavet selle kohta, mida on õpetaja märganud õpilase arengu muutustes. Aeg-ajalt on HEV koordinaatorit, kes meie koolis on eripedagoog kaasatud ka õpilase arenguvestlusele, kus spetsialistina oskab ta anda lapsevanemale soovitusi lapse arenguks. Kuna meie kool on väike, siis tegelikult HEV koordinaatori osa selliselt nagu võiks eeldada on üsna väike, sest igapäevases tavapärases suhtlemises ei vaja me sellist pidevat koordineerimist, vaid kõik toimubki sujuvalt ja üsnagi ladusalt ning suhtlemine toimub peamiselt nõustamise ja soovituste andmise tasandil HEV koordinaatori poolt.
Selline suundumus on tingitud inimressursi puudumisest (vt allpool), mille tagajärjeks on puudulik ennetustöö, probleemidesse mitte süvenemine ning reageerimise hilinemine (Riigikontroll 2013). Keskmiselt kulutab lastekaitsetöötaja ennetusele vaid 10% oma tööajast ning 85% KOV lastekaitsetöötajatest tahaks ennetusega rohkem tegeleda kui ta täna seda teha jõuab (Riigikontroll 2013; Lastekaitse korralduse… 2013). Hetkel ei ole lastekaitse valdkonnas ennetustegevusel üht keskset koordinaatorit, ennetustegevusega tegelevad oma haldusalade lõikes kõik valdkonna osapooled, kohati üksteist dubleerides (Lastekaitse korralduse… 2013, Riigikontroll 2013). Puuduvad ühtsed arusaamad ja põhimõtted, kuidas tuleks ennetustööd korraldada (Riigikontroll 2013). Lastekaitse valdkonna arendamine on valdavalt projektipõhine, mis seab piirangud sihitatud, järjepidevale ja jätkusuutlikule arengule, väiksema tulubaasiga KOVidel ei ole piisavalt ressurssi ja tahet
annaabi.ee 
