Koldekivi nime all); · jutustus "Maimu" (1892 esimene tunnustus); · memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused" (I-II, 1924- 1925); · ajakajalised följetonid "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus" (Päevalehes alates 1919, raamatuna I 1920, II 1923); · luuleparoodiad "Tiibuse Mari ajalikud laulud" (1920) · Küla-ainelised jutud (1892-1904): 1. Rätsep Õhk ja tema õnneloos 1892 2. Koopavana 1893 3. Sauna-Antsu "oma" hobune 1894 4. Püve-Peetri riukad 1897 · Veli Henn 1901- Venestamisaeg. Saksikuse, kadakasaksluse naeruvääristamine. Oma, eestimaise ilustamine ja ülistamine. Ei puudu koomika. Jutt üleni kuidagi muhe, aga lõpp läbinähtav. Algab juba koomiliselt pardijaht. Eelneb ilus, luuleline loodusekirjeldus. Eestlane töökas ja korralik; sakslane
· ajakajalised följetonid "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus" (Päevalehes alates 1919, raamatuna I 1920, II 1923); · luuleparoodiad "Tiibuse Mari ajalikud laulud" (1920) (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm). 9 · Küla-ainelised jutud (1892-1904): 1. Rätsep Õhk ja tema õnneloos 1892 2. Koopavana 1893 3. Sauna-Antsu "oma" hobune 1894 4. Püve-Peetri riukad 1897 · Veli Henn 1901- Tegelased: Taluperemees Jaan Kaasik minajutustaja Tema vend Henn ("hea äraolek") Nõuni Marie, Kniks-Mariiheniks hüütu Proua Muru "madam Muru" "Saks" herr Perpentikel "meie mõisa lantvirtsahvti Eleeve" Lätlane Beersing koomiline tegelane Nõuni Jaak, taluperemees Jaagu naine Nõuni Ants, talusulane
selleks liiga lühike, et keskkonda põhjalikult sisse elada. Lahkumine maalt ning kindlast teenistusest ei saanud jääda kajstumata Kitzbergi kirjanduslikus tegevuses. Hoogasle loomingujärgule viimasel Karksi aastal järgnes mõõn 3 loomingulises töös. Viljandis kirjutas Kitzberg mõned lühikesed proosapalad, mille hulgas väärib märkimist kodupaiga mälestustel visandatud elupilt ,,Koopavana". Edukam oli Kitzberg aga draamas. Oma kirjanikunimele Kitzberg Viljandis midagi ei lisanud. ,,Punga Mart" ilmus alles pärast tema lahkumist Viljandist ja teised näidendid jäid veel aastateks käsikirja. 1894. aasta kevadel asus Kitzberg kontoristina teenistusse Daugavpilsi lähedale piirituse- ning pärmivabrikus. Kitzbergi töötingimused seal olid mugavamd kui kunagi varem. Vaimseid virgutusi ei saanud võõrsil viibiv kirjanik kusagilt, aga ometi vajs ta alati kedagi,