kui sinust keegi ei räägi. · Kuid ilu, tõeline ilu lõpeb seal, kus intellektuaalsusennast avaldama hakkab. · Kurb mõelda, kuid geenius kestab kahtlemata kauem kui ilu. See seletab ka, miks me kõik enda liigse harimisega nii suurt vaeva näeme. · Et noorust tagasi saada, on vaja vaid noorusrumalusi korrata. · Inimsugu võtab end liiga tõsiselt. See on maailma pärispatt. Kui koopaelanik oleks naerda osanud , oleks ka ajalugu teistsuguseks kujunenud. · Algul armastavad lapsed vanemaid; vanemaks saades mõistavad nad nende üle kohut; mõnikord annavad nad neile lõpuks andeks. · Olla armunud, see tähendab tõusta iseendast kõrgemale. · Esitasin oma küsimuse kõige kiiduväärsemal ajendil, mis vabandab igaüht igasuguse küsimuse esitamisel- lihtsalt uudishimust.
.. kõik häda näitis, hirm hinge ahastusel täitis. Nii ärdalt palus rahvas taevast, et päästaks sõjast, katku vaevast, kuid taevad vaikisid... ilm oli rikkes: ta rakendati sõjaikkes! Ja "homo sapiens" kui kaotas aru kesk rasket vaikust, enne maru; kui koopaelanik, kel pole särki, ta kannab neetud Kaini marki... 7 Kultuuri maske ainult pettis: veel täna inime instinkti ketis; ta muutis ilma vere lombiks, musttuhat ohvri hekatombiks. Rind rinna, teras tera vastu "kultuuri inime" ei astu: nad roomavad kui kahepaiksed, kui siugud öösel saagil vaiksed... Ja muinasjutu lendavmadu tuld alla hingas, kuulisadu. Kust üle lendas -- auras vare,
Australopithecus africanus ehk Aafrika lõunaahv. Oli võrdlemisi sarnane Australopithecus afarensisele, kuid oli sellest suurem, samuti kahejalgne ja tugevasti dimorfne. Ajukolju oli suurem, keskmiselt 450cm³. Hammaste ehitus oli rohkem inimlaadne, vaagna- ja jäsemeluud veel rohkem inimeste omadele sarnased kui afarensisel, sõrmeluud aga pikemad ja kõverdunud. Leiud pärinevad küll lubjakivikoobastest, ent koopaelanik ta ei olnud, luud on koobastesse uhutud. Samast leitud loomaluud näitavad, et ta elas metsases keskkonnas. Australopithecus afarensis ja Australopithecus africanus moodustavad nn gratsiilsete australopiteekuste rühma. Neile vastanduvad hilisemad nn robustsed australopiteekused (A. aethiopicus, A. robustus, A. boisei). A. ramidus ja A. anamensis erinevad mõlemast rühmast, olles vahepealsed. Robustsetel australopiteekustel on ennekõike kolju tugevama ehitusega
eksperimentaalse meetodi võidukäik jne. Naturalistide otseseks õpetajaks oli Hippolyte Taine (kunsti- ja kirjandusajaloolane), kes seletas kõiki ühiskondlikke nähtusi 3 põhilise teguri abil: 1) rass pärilikud eeldused, biol. faktorid. 2) miljöö ehk keskkond grogr. asend, kliima. 3) moment periood ühiskonna ajaloos, inimese elus. Tema arvates on inimene, ükskõik kui arenenud ühiskonnas ta ka ei ela, oma olemuselt samasugune nagu koopaelanik omal ajal oli. 3. Ühe realismi esindaja elu (Balzac, Flaubert, Zola, Stendhal) ja loomingu ülevaade Flaubert (1821-1880) Kriitilise realismi esindaja, kelle loomingut mõjutas sügavalt 1848.a revolutsioon ja sellele järgnenud sündmused. Ta on sündinud Rouenis kirurgi pojana. Kogu oma elu elas Flaubert tagasitõmbunult ja täielikult loomingule pühendunult. Aeg-ajalt külastas ta Pariisi, kus tal oli kirjanike seas palju sõpru.