läbipaistvaks. Algas aineaiastu ja valgus sai vabalt levida. Kui oli tekkinud gaasiline aine, hakkasid kosmilised stringid ainet koondama. Kosmilised stringid tekkisid Suure Paugu teel. Tänu nendele hakkas aine koonduma pilvedesse. Tekkisid gaasilised udukogud. Umbes miljard aastat hiljem esimesed galaktikad. Kuna gaasipilved varisesid tihtikokku. Muutusid osad piirkonnad väga tihedaks, kuhu tekkisid tähed, mustad augud jne.. Edasi toimus areng tänapäevani. Universum paisub jätkuvalt koonusekujuliselt. Suur Raks või Igavene Paisumine Suur Raks: -15 miljardit aastat tagasi Suur Pauk tekitab universumi Tänapäev. +15 miljardit aastat pidevalt aeglustuv paisumine. +50 miljardit aastat universum saab oma suurima läbimõõdu ja hakkab siis kokku tõmbuma, mille kiirus suureneb pidevalt +100 miljardit aastat- maailma lõpp Suures Kollapsis. Igavene Paisumine: -15 miljardit a tagasi- Suur Pauk Tänapäev +15 miljardit- paisumine aeglustub ja see protsess toimub pidevalt
Handid elasid siis sügisasulates ja kalastasid. Talve algul läksid nad jälle talveasulatesse. Alates 1930. aastatest on nõukogude võim hante asustanud ümber suurematesse küladesse. Hantidele ehitati tüüpprojektide järgi majad ja pandi nad sinna elama. Eriti intensiivselt toimus ümberasustamine 1950.-60. aastatel. 20. sajandi algul olid hantide elamuteks püstkojad, neljakandilised onnid, ristpalkelamud ja poolmaakojad. Püstkoja sõrestik ehitati koonusekujuliselt asetatud lattidest. Latid tehti kuuse-, kase- ja pajupuust. Kaks või kolm latti olid ülaosast rihma või nööriga kokku seotud, ülejäänud asetati lahtiselt nende peale. Mõnikord oli ühe ridva ülaots kaheharuline, mille vahele asetati teise ridva ots ning ülejäänud ridvad asetati nendele lahtiselt. 20. sajandi algul kaeti püstkoja sõrestik suvel kasetohust, talvel põhjapõdranahast kattega. Püstkoja tipp jäeti katmata, sealt läks suits välja ja tuli valgus sisse
kindlakstegemine, keskmise (esindusliku) proovi kogumine, summaarse proovi vähendamine peenestatud homogeenseks laboratoorseks prooviks (mõnisada grammi). Ebahomogeense materjali puhul peab proov koosnema materjali eri osadest võetud suurest arvust väikestest ainekogustest. Kvartiseerimiseks nimetatakse meetodit, mille korral primaarne proov peenestatakse kreeka pähkli suurusteks tükkideks, segatakse ja valatakse paberile koonusekujuliselt, koonus jaotatakse neljaks, vastastikku asetsevad tükid eraldatakse, kaks ülejäänut ühendatakse ja peenestatakse uuesti. Üldiselt keemiline analüüs teostatakse uuritava materjali väikesest osast proovist. Samas aga tehakse analüüsi tulemuse põhjal järeldus kogu uuritava materjali kohta. Seega peab proov olema esinduslik. Laboratoorse proovi suurus on mõnest kuni mõnesaja grammini, olles sageli väga väike osa analüüsitavast materjalist
Koobaste kasutamisest annavad tunnistust ka nimetatud aega kuuluvad koopamaalingud. Esimesed primitiivsed 1 onnid võidi ehitada paleoliitikumi lõpus (u. 12 000 a. eKr). Kasutades ära maapinnas olevaid süvendeid, täiustati seda primitiivse katusega suurte loomade luud aeti koonusekujuliselt püsti ning kaeti pealt loomanahkadega. Taolisi elamuid ehitati ka järgmise perioodi mesoliitikumi (10 000 5000 a. eKr.) alguses. Kuna sel perioodil muutus elu paiksemaks, siis vajati ka pidevat ja kindlat eluaset. Lisaks sellel olid täiustunud tööriistad, millest suurima evolutsiooni oli teinud läbi pihukirves, mis endale varre taha sai.. Nüüd muutusid kõige tavalisemateks elamuteks puitlattidest nahkadega kaetud onnid. Nahkade kõrval hakati
annaabi.ee 
