Triinu Smuul KP2-10 Ajalugu Sarnasust teise suure jookide rühma vermutitega lisab asjaolu, et oma teekonda alustasid bitterid seedimist parandava arstirohuna. Teadupäralt loetakse esimeseks vermutivalmistajaks Hippokratest. Kuulus Vana-Kreeka leidis nimelt, et kui magusas veinis leotada koirohtu ja keeta punet, saab seedimist soodustava ja lõõgastava joogi. Põhimõtteline erisus seisneb selles, et vermuti peamise komponendina kasutatakse veini, bitterite puhul on aga aluseks kange alkohol. Mitmed bitterid, näiteks Angostura bitter või Underberg, on ka tänasel päeval eeskätt hinnatud kui arstimid. Valmistamine Bittereid valmistatakse maitsetaimede destilleerimise ja leotamise teel. Maitsestamisel kasutatakse apelsinikoort, hiniini, angostuurapuu koort, krootonit, artisokki, pomerantsi, rabarerit, koirohtu, ema- ja koldjuurt, jne. Lisanditena nelki, vanilli, koriandrit, lavendlit, muskaati ja palju muud. Arusaadavalt hoiavad to...
Hobused muutsid nende jahi ja sõjapidamisviise. Kütt- sõdalane oli oma hobusesse kiindunud. Ainult tema ise oli oma ratsu õpetajaks ja ratsanikuks. Põlisameeriklased elasid suuremates külades või elasid Tipiilaagrites. Külades elamine tähendas turvalisust ja võrdselt jaotatud tagavarasid. Paljud suguharud elasid savimullaga kaetud maakodades. Pueblod ehitasid kividest ja savitellistest majad üksteisi kukile nagu tänapäeva korterid. Preeriaindiaanlased elasid koonilistes telkidas, mida nimetati tipiideks ja mida katsid kokkuõmmelddud piisoninahad. Kui suguharul oli vaja ühest kohast teise kolida võisid nad kokkulapitud tipiisid õlpsasti kaasa vedada. Tipiidel olid suitsuhõlmad mida sai paari latiga ka seestpoolt avada. Suitsuhõlmad juhtisid suitsu tipiist välja. Tipiihõlmad kinnitati servast kuni suitsuavani painduvast palupuust voolitud tikkudega. Uksealapp tehti nahast ja oli ovaalne või v-kujuline. Tegevusalad:
merekaartide puhul (välja arvatud polaaralad) ja põiksilindrilisi projektsioone topograafiliste kaartide puhul. Konformseid kaldprojektsioone kasutatakse aeronavigatsioonis. Konventsionaalseid ja eriti ekvivalentseid püstsilindrilisi projektsioone kasutatakse harva. (lk 89) 16. Millised on koonilise konformse polaarprojektsiooni mõõtkavale iseloomulikud muutused projektsioonidel puuteparalleeli või lõikeparalleelidega? Koonilistes konformsetes polaarprojektsioonides saadakse kujutis lõpmata väikeste kujundite sarnasuse tingimuste alusel, s.t pikkuste mõõtkavad antud punktis on suunast sõltumatud (m=n) ja nurkade moonutused puuduvad (ω=0). Mõõtkavale on iseloomulikud järgmised omadused: a. Liikudes paralleelilt φ0 (puuteparalleel) põhja või lõuna poole, mõõtkava n suureneb b. Mõõtkava n suureneb põhja suunas kiiremini c
annaabi.ee 
