Lisaks sellele on omavalitsustel spordihooneid ja staadione, kus kohalikud inimesed saavad sportida. Näiteks Audru omavalitsusel on olemas mõlemad, nii staadion kui ka 5 spordihoone, kus pakutakse rahvale erinevaid treeninguid ja võistluseid (Audru Spordihoone 2011). Samas väiksemates kohtades puudub enamasti võimalus või otstarve ehitada spordihooneid. Samas vastukaaluks Audrule on Koongas ainult kooli juurde kuuluv staadion (Koonga vald (a) 2011). Lisaks hoonetele on väga tähtsaks kultuuri ja spordi arendamise vahendiks kõik sellega seotud üritused, mis saavad ka toimuda eelnimetatud hoonete olemasoluta, näiteks erinevad jooksuvõistlused, matkad (sh õppematkad) ja erinevad koosviibimised ühisteks laulmisteks ja muudeks tegevusteks. Kohalik omavalitsus vastutab kohaliku omavalitsuse omanduses olevate
Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastikud. Lammipajustikud -6-10 m ja jõeääes mõned suuremad.
· Madaliku põhjaosa läbib Palivere sevamoodustiste vöönd · Matsalu ja Haapsalu lahed, neist esimene Eesti suurim roostikuala · Aluspõhja moodustavad 10 Ordoviitsiumi ja 7 Siluri ladet, Tõstamaa poolsaarel ka Devoni liivakivid · Jaagarahu lademe biohermid o Tekitanud korallid, sammalloomad jm. o Kuna neist moodustunud kivimid on ümbritsevatest lubjakivist kõvemad on tänapäeval nähtavad paekühmudena (Koongas, Oidermal, Pärnu-Jaagupis) või kaljuvoortena (Kirbla, Lihula, Soontagana) o Nendesse kujunenud katkendlik Siluri ehk Lääne-Eesti klint · Eesti mandriosas paljandub Siluri klint katkendlikke sisemaapankadena, mis moodustavad umbes 100 kilomeetri pikkuse, tavaliselt 3-7 meetri, harvem kuni 15 meetri TÄIENDA · Veestik · Väike lang · Enamus jõgesid voolab Väinamerre · Suurim (valgla u 3000 km2) ja pikim (112 km) on Kasari jõgi
annaabi.ee 
