Suurim neist, Olympus Mons, on 27 km kõrgune ja selle diameeter on 600 km. Teised suurimad vulkaanid on Arsia Mons, Ascraeus Mons, Pavonis Mons. Kliima Marsil ilmnevad suhtelislt suured temperatuuri kõikumised. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Marsil leidub ka pilvi, mis koonevad külmunud CO2 osakestest. Üks huvitav nähtus Marsil on kindlasti ka tolmu tormid, mis võivad katta mitmetuhande km suuruseid alasid.Harva esineb ka selliseid torme, mis katavad kogu plaeneedi. Sellised tormid leiavad kõige tihedamini ase, kui Marss on päikesele kõige lähedamal, kuna siis, on atmosfäär kõige kuumem. Atmosfäär Marsi atmosfääris sisaldub vaid 0.13% hapnikku. Peamiseks Marsi atmosfääri
kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, tekib nendes osmootne rõhk(turgor), mis avaldab survet tsütoplasmale kui ka rakumembraanile- ja kestale 21. miks taim veepuudusel närbub? veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee, turgor (siserõhk) langeb ja selle tulemusel taim närtsib 22. miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks? 23. Seente üldised iseloomulikud omadused- nad on heterotroofid, koonevad seeneniitidest ehk hüüfidest, moodustuvad omavahel läbiõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli 24. milles seisneb seente tähtsus looduses ja inimese elus- inimestel põhjustavad seenhaigusi. looduses on koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad, tekitavad seenhaigusi, suudavad lõhustada tugevaid keemilisi ühendeid, kasutavad orgaanilise aine allikana taimerakkude kestade põhilisi koostisaineid- tselluloosi ja ligniini, kahjustavad
tahke või vedel erinevad rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapped Küllastumata ainult üksiksidemed rasvhapped peamiselt loomsetes üks või mitu kaksiksidet rasvades taimsetes rasvades toatemperatuuril tahked toatemperatuuril vedelad ehk õlid FOSFOLIPIIDID liitlipiidid, mis koonevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast rakumembraanide põhilised koostisosad molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv ehk hüdrofiilne, teine ots hüdrofoobne LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIDES varuaine energiaallikas 1g lipiide -> 9,3 kcal energiat ehitusmaterjal kaitse koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi kaitseb lihaseid ja veresooni kaitseb soolestikku lahusti lahustab rasvlahustuvaid vitamiine
asteroidide vöö asub Marsi ja Jupiteri vahel Komeet-Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist, ilmuvad ootamatult ja harva, helendavad, saba, Halley komeet Meteoor-Maa atmosfääri sattunud taevakeha, ilmuvad tihedalt, atmosfääris põleb või aurustub, väikse massiga Meteoriit-suur meteoor, mis ei aurustu atmosfääris täielikult ja jõuab maale, koonevad rauast, tekivad kraatrid · Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust.Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat.
Kivimeteoriidid jagunevad omakorda kondrilisteks ja akondrilisteks. Kondriidid on primitiivse koostisega, kondritega (86%); akondriidid on differentseerunud koostisega, kondriteta (7%). Kondrid - ümarad, ~mm suurused silikaatsete mineraalide (oliviin, pürokseen jt) agregaadi või klaasi massid. Tekivad sulatilkade kiirel jahtumisel kosmilises udukogus. · KIVI-RAUDMETEORIIDID (segameteoriidid) umbes 6 % meteoriitidest. Koonevad 100% Fe/Ni ja planetaarsete tuumade fragmentidest. · RAUDMETEORIIDID u 1,5% kõigist meteoriitidest. Koostis: silikaatse mineraalmassi ja eheda nikkelraua segu; planetaarse süvavahevöö fragmendid. Widmanstätteni figuurid poleerpinnal kontsentreeritud HNO3 söövitab Ni- vaeseid lamelle ja jäab poleerpinnale heledamad ja tumedamad kriipsud/mustri. 13. Meteoriitide vanus, Kuu, Marsi meteoriidid.
annaabi.ee 
