siiski vaid üldistatud keskmised. • Iga puu võimalikult tegeliku tüvemoodustaja saab teada seda üle mõõtes. Mida täpsemat tulemust tahta, seda tihemini tuleb diameetreid mõõta. • Harvesteri mõõtmisseade ja saeveski mõõtmisliin mõõdavad diameetreid iga 5 cm tagant. Koonekoefitsient • Koonekoefitisienti kasutatakse puutüve pikisuunas diameetri muutumise kiiruse kirjeldamiseks. Tavaliselt kirjeldab koonekoefitsient puutüve koonet rinnakõrgusest puutüve poole kõrguseni. Vormiarv • Vormiarv on puutüve mahu ja kujutlusliku silindri mahu jagatis. Silinder on läbimõõdult võrdne puu rinnasläbimõõdule ja pikkuselt võrdne puu kõrgusele. Vormiarvude tabel M. J. Tkatšenko järgi T. Kriguli Metsataksaatori teatmikust (1969) lk 46 Puistu
palgi läbimõõdust. Kuivast, umbes 20% niiskussisaldusega puidust palksein vajub kuuni 3 % ehk 30 mm ühe meetri koht. Toore puidu vajumisvaru on vanade palkseintega võrreldes liiga suur. Palksein Palkehitustavas eelistatakse pikki ja sirgeid okaspuupalke. Elumaja ja lauda seinapalgi laiuseks arvestati 6 tolli (152 mm), sauna, sepikoja ja aida seinad võidi valmistada ka kitsamast, 5-tollisest (127 mm) palgist. Hoone ülesraiumisel jälgitakse puidu loomuliku koonet: tüvi on jämedam, latv peenema läbimõõduga. Et sein ühtlaselt üles raiuda, asetatakse palgiread vaheldumisi: kord ühes otsas tüvi järgmisel aga latv. Oluline on, et viimased piki hoonet asetsevad palgid ehk murispuud oleksid rõhtsalt loodis, et sellele saaks ehitada katusetarindi. Palgiread varatakse üksteise peale. Varu laiuseks arvestatakse elumajal vähemalt 100 mm, kõrvalhoonel vähem. Salapulkade kasutamine aitab palkseinal püsida kuivades stabiilsena. Sõrestiksein
Sellest tüveosast valmistatakse tavaliselt paberipuid, liipreid, ka ümarmetsamaterjale. Lõhed Puidurikete rühm, kuhu on koondatud rikked, mida iseloomustab puidu rebimine piki kiude. Kahjustuse iseloomu järgi jaotataks lõhesid säsi-, ring. Külma ja kuivamislõhedeks. Tüve vormirikked Koondelisus- ümarsortimendi läbimõõdu järkjärguline vähenemine kogu selle pikkuses tüükast kuni ladvani, mis ületab 1 cm suurust normaalset koonet 1 m kohta Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa läbimõõdu laiuse järsk suurenemine, kui tüükalõike läbimõõt ületab vähemalt 1,2-kordselt tüükalõikest 1 m kaugusel mõõdetud läbimõõdu. Kasvaja e pahk Tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine, millega kaasneb puidu salmilisus. Kasutatakse treitud toodete ja dekoratiivvineeri valmistamiseks. Kõverus Sortimendi kõverdumine pikisuunas. 4 Puidu ehituse rikked
Vormiarvu tähis on f. (f1,3=Vtüvi/Vsilinder) Puistu elemendi vormikõrgust määratakse keskmise või sellest jämedamate puude järgi, sest vormikõrgus on suuremate läbimõõtude piirkonnas peaaegu konstantne. Valem H ×F Koonekoefitsent- Suhtarv, mis saadakse puutüve erinevatel kõrgustel mõõdetud diameetrite omavahelisel jagamisel. -Kasutatakse diameetri muutumise kiiruse kirjeldamiseks puutüve pikisuunas -Tavaliselt kirjeldab koonekoefitsient puutüve koonet rinnakõrgusest puutüve poole kõrguseni Kõige levinum on normaal koonekoefitsent q2= d0,5h/d1,3m; 8. Puidukoguse mahu määramise ksülomeetriline meetod. · Vedeliku math suureneb sinna pandud objekti mahu võrra · Tuleb arvestada ka lisaraskuse mahuga 9. Puidukoguse mahu määramise hüdrostaatiline meetod. · Põhineb Archimedese seadusel · Puit kaotab oma kaalust nii palju, kui palju kaalub selle poolt välja tõrjutud vedelik 10. Puidukoguse mahu määramine mahukaalu meetodil.
· Laiad lõhed - lõhe laiusega üle 0,2 mm. · Pikselõhed - radiaallõhe või mitmesuguse sügavusega renn puu tüvel, millega kaasnevad puidukihtide pikad killud ja rebendid. Kahjustus ulatub puu kogu pikkusele ladvast kuni juuremõigasteni. Tüve vormirikked. Koondelisus on ümarsortimendi läbimõõdu või servamata laua laiuse järkjärguline vähenemine kogu selle pikkuses tüükast kuni ladvani, mis ületab 1 cm suurust normaalset koonet 1 m kohta. Tüüakus on ümarmaterjali tüükaosa läbimõõdu või servamata saematerjali laiuse järsk suurenemine, kui tüükalõike läbimõõt (laius) ületab vähemalt 1,2 kordselt tüükalõikest 1 m kaugusel mõõdetud läbimõõdu. Ümartüüakus tüükalõige ringi või sellele lähedase kujuga . Ribitüüakus e. kurmulisus tüükalõige ebakorrapärase tähtjas- sagaralise kujuga. Tüve ovaalsus - vorm, kus ristlõike suurim läbimõõt on
annaabi.ee 
