n ∑ → Fi=0 i n ∑ →M i=0 i=1 kusjuures kõik üksikud jõumomendid on arvutatud ühe ja sama vabalt valitud punkti suhtes 𝑃 ⃗ = 0 (saame valida taustsüsteemi, et see nõue oleks täidetud). Kui me valime jõudude koondumispunkti jõumomentide arvutamise taandamistsentriks, siis osutub, et kõik jõumomendid on nullid ja jääb järele ainult väliste jõudude vektorsumma nulli nõue (puuduvad keha pöörata üritavad jõud. Veel oluline: Jäigale kehale mõjuvat raskusjõudu võib vaadelda kui keha raskuskeskmesse rakendatud jõudu. Sellest järeldub, et gravitatsiooniväljas asetseva koonduvate jõudude süsteemi korral on jõudude koondumispunkt alati raskusjõu sihil.
Hulknurga reegli abil. F1+ F2+ F3+...+ Fn= = F 12 + F 3 + ... + F n = ...= F 28.Mida nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks? Koonduv jõusüsteem on jõusüsteem, mille jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis. 29.Kas koonduval jõusüsteemil on alati olemas resultant? Koonduval jõusüsteemil on resultant, mis võrdub nende jõudude geomeetrilise summaga ja läbib koondumispunkti. Kui süsteem on tasakaalus on resultant võrdne nulliga. 30.Kuidas leida koonduva jõusüsteemi resultanti? Koonduval jõusüsteemil on resultant, mis võrdub nende jõudude geomeetrilise summaga ja läbib koondumispunkti. Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et nende jõudude resultant võrduks nulliga. F = F 31
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena.
linnaehituslikke eesmärke, alles kõrgklassitsism tõstis need esikohale. Kõrgklassitsismi varasemad ehitised Peterburis: A. Voronihhini ( 1759 - 1814 ) ehitatud Kaasani katedraal ( 1801 - 11 ) Nevski prospekti äärses, kus külgfassaadile ehitatud poolringikujuline sammastik ühendab katedraali laia Nevski prospektiga, A. Zahharovi ( 1761 - 1811 ) kavatise järgi lahendatud Admiraliteedihoone ( 1806 - 23 ) 400. m pikkuse fassaadi keskel asuv kolme kiirtena hargneva prospekti koondumispunkti märkiv torn ja Th. de Thomoni Vassili saare tippu ehitatud Börsihoone ( 1805 - 18 ) annavad suuna linna klassitsistliku ilme väljakujundamiseks. Uute ideede markantseimaks elluviijaks sai aga C. Rossi ( 1775 - 1849 ), kes lõi hulgaliselt slmapaistvaid arhitektuuriansambleid, mis kujundasid Peterburi klassitsistlikku ilmet. Mihhaili palee ( 1817 - 25; praegu Vene - Muuseum ) ehitamisel andis ka kogu selle lähedusse kuuluva
annaabi.ee 
