arvukalt ka Peipsi-Pihkva vesikonnas, eriti Suure Emajõe lähedal. Üksikud paarid elutsevad mujal Sise-Eestis ja Põhja-Eesti rannikul. Ränne ja talvitumine. Vanalinnud tegutsevad soojadel talvedel kogu aasta pesapaiga läheduses, seevastu noored võtavad ette lühemaid või pikemaid rändeid. Eestis rõngastatud merikotkaste kaugemad taas leiud on Austriast, Tsehhist ja Poolast. Läbirändavaid kotkaid võib näha põhilistes rändlindude koondumispaikades (näiteks Suur ja Väike Väin, Sõrve poolsaar, Lao). Talviti nähakse merikotkast peamiselt jäävabade veekogude läheduses, eriti kotkarikas on sel perioodil Saaremaa ja Hiiumaa läänerannik, kuhu satub linde ka Soomest, Lätist, Venemaalt ja Rootsist. Pesaelu. Pesa korrastamisega tehakse saartel algust juba jaanuari lõpus, mujal veebruaris või märtsi algul. Märtsis-aprillis on võimalik jälgida nende massiivsete lindude mängulendu. Emalind haub, isalind toob talle toitu
loodusesse) üks peamine osa (teine peamine on gaasiline tsükkel). Sihtkaitsevöönd kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. S-i metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse. Sihtkaitsevööndis paiknevate haruldaste liikide elupaikades või kasvukohtades ning rändliikide koondumispaikades on vastavalt kaitse-eeskirjale inimese viibimine keelatud, v. a. järelvalve-, teadus- ja päästetöödel. Samuti on keelatud mootorsõiduki, jalgratta ja ujuvvahendiga liiklemine ning telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituste korraldamine. Stenotoopne elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism). Vastand: eurütoopne. Suktsessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul.
Käitlus lõpeb sette kaadamise (prügilasse, ookeani), põletamise ja utiliseerimisega (väetisena, söödaks). Sihtkaitsevöönd kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. S-i metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse. Sihtkaitsevööndis paiknevate haruldaste liikide elupaikades või kasvukohtades ning rändliikide koondumispaikades on vastavalt kaitse-eeskirjale inimese viibimine keelatud, v. a. järelvalve-, teadus- ja päästetöödel. Samuti on keelatud mootorsõiduki, jalgratta ja ujuvvahendiga liiklemine ning telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituste korraldamine. Siirdekalad kalad, kes rändavad sigima merest magevette või mageveest merre (näit. angerjas). Ränded tagavad järglastele soodsamad arengutingimused ja piisava toidu. Siirdesoo madal- ja kõrgsoo vaheaste
annaabi.ee 
