Lihtlause Liitlause Sisaldab ainult ühte öeldist ja kõiki mõistmiseks Liitlause koosneb mitmest öeldisest. tarvilikke komponente. Lihtlausete ühendamine liitlauseks: Minul on õde. 1.Komaga Sa jalutad koeraga. Mina käin koolis, ema käib tööl, vanema on kodus. Minu isa töötab pangas. 2. a)sidesõna ei nõua koma ja, ning, ehk, või, kui. b)komaga et, sest, siis, aga, kuid, vaid. 3.Siduv määrsõna kuhu, kus, kuidas,miks, kas,millal 4.Siduv asesõna mis, kes, millega, kellega, mitmes... Koondlause Rndlause On lihtlause millesse o...
Kirjavahemärgistamine Kordamine 6. klass Harjutus 1 Moodusta KOLM koondlauset, kus 1. lauses oleks kasutatud ainult komasid; 2. lauses oleks kasutatud koolonit; 3. lauses oleks kasutatud mõttekriipsu. Harjutus 2 Moodusta VIIS liitlauset, kus 1. oleks kasutatud sidesõna sest; 2. oleks kasutatud sidesõne et; 3. oleks kasutatud siduvat asesõna kes/mis (kelle/mille, keda/mida, jne); 4. oleks kolm osalauset; 5. oleks neli osalauset. Harjutus 3 Moodusta üttega KOLM lauset, kus 1. oleks üte lause alguses; 2. oleks üte lause keskel; 3. oleks üte lause lõpus.
Koidula Gümnaasium Eesti keel (30 min) Eesti keele töö koosneb kahest osast: 1. Lugemisülesanne kontrollib loetust arusaamist ja oskust loetut analüüsida, tõlgendada. 2. Kirjutamisülesanne kontrollib 1) häälikuõigekirja, 2) suure ja väikese algustähe kasutamist, 3) kokku- ja lahkukirjutamise reegleid, 4) oskust kirjavahemärgistada lihtlauset, sh üttega lauset ja koondlauset, rind-ja põimlauset, lauselühendit ja lisandit, otse-ja kaudkõnet, 5) oskust õigesti kasutada käändeid ja omadussõnade võrdlusastmeid, 6) oskust leida sünonüüme ja antonüüme. Koidula Gümnaasium Inglise keel (30 min) Töösse on kaasatud kõikidest keele aspektidest kaks: keelestruktuuride testid ja lugemisoskuse testid. Keelestruktuuride testid võivad olla: · gap-filling
kahesõnalauset ja pikemaid lauseid, kus peamiseks vahendiks on sõnajärg, mitte veel grammatilised vormid. Teise eluaasta lõpul hakkab kujunema verbi rektsioon. Seega lause areneb kahes suunas: kasvab lause pikkus, kujuneb lause analüütilisus. Kui hakatakse baaslauseid grammatiliselt õigesti vormistama ning neid ühendama, algab muuteoperatsioonide aktiivne omandamine. Kolmandal eluaastal hakatakse kasutama koondlauset ja liitlauset ning vastavaid sidesõnu. Vanust 1.6-3.0 võibki pidada grammatika omandamise seisukohalt kõige olulisemaks: kogutakse materjali, mille põhjal tehakse üldistused. Etapi lõpul avaldub tendents väljendada ühte ja sama suhet erinevate vahenditega ning erinevaid suhteid formaalselt samade vahenditega (laua peal — laual; pani lauale, andis emale). Neljandal eluaastal kasvab peamiselt kasutatavate lausemallide, sh. liitlausete hulk, areneb
Laps hakkab, kuigi vähesel määral, kasutama kõnet oma tegevust reguleerivas funktsioonis (annab näiteks iseendale korralduse “Hakka kirjutama”). Seoses mälu ja sisekõne arenguga on III-V klass sobiv aeg tekstiloome õpetamiseks. Emakeele seisukohalt on II etapi peamised ül’d: kujundada lihtsamad tekstiloomeoskused (tekstilähedane ümberjutustus, oma tegevuse kirjeldamine), õpetada mõistma ja kasutama laiendatud lihtlauset ja koondlauset (lastele on sel perioodil kalduvus kasutada ahellauset) ning mõnda lihtsamat liitlause tüüpi (nt. sihitislauset). Lapsed loevad etapi lõpul peamiselt sõnade kaupa, kirjutavad küll vältevigadega, kuid ei moonuta enam sõna häälikkoostist. Kuid verbaalsete instruktsioonide meeldejätmine ja nende järgi tegutsemine ning oma tegevuse verbaliseerimine on endiselt ebatäpne või ei õnnestu üldse. Seetõttu vajab õpiülesannete sooritamine
annaabi.ee 
