meistrivõistlustel ei osalenud. Eestlaste seas kaotas jalgpall populaarsust ja ala muutus 1970. aastateks valdavalt kohalike venelaste pärusmaaks.Eestikeelse jalgpallielu uuesti käivitamist asus 1970. aastate keskel vedama Roman Udakivi, kes moodustas Tallinnas eestikeelsed treeningrühmad. Neist silmapaistvaim oli aastail 19801989 Ubakivi ja Olev Reimi eestvedamisel tegutsenud noortevõistkond Lõvid, kust sirgus mitu hilisemat koondislast, teiste seas Mart Poom ja Mart Reim. NSV Liidu A-koondisse ei jõudnud ühtegi eestlast, kuid noortekoondisse mõned siiski pääsesid. Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris Leedus korraldatud Balti turniiril, kuid FIFA tunnustuse pälvis alles 3. juunil 1992 Tallinnas peetud sõprusmäng Sloveeniaga. Selle mängu seis jäi viiki. (1:1).Koondise koosseisule jättis oma pitseri toonane kodakondsuspoliitika
4. Eestlaste saavutused Ainus eestlane, kes on maailmatasemel läbi löönud, on Tallinnast pärit naisterahvas Kadri Pihla. Tema erialaks on lumelauakross. Ta on esimene eestlane, kes on pääsenud ühele maailma mainekamale ekstreemspordivõistlusele, Red Bulli X- mängudele ja kes jõudis lumelauakrossi FIS MK-etapil finaali. Veebruaris 2011 sai ta Kanadas Stonehamis 11. koha. Ta kuulub lumelauaklubisse Õtepää Õhujõud, kuhu kuuluvad veel kaks eesti koondislast: Mario Visnap ja Mark Duubas. Kadri Pihla tulemused. MAAILMA MEISTRIVÕISTLUSED 2005 Whistler Lumelauakross 37 2007 Arosa Lumelauakross 32 2009 Gangwon Lumelauakross 24 2011 LaMolina Lumelauakross 20 FIS maailma karikavõistluste üldarvestus/lumelauakross 2011 19 2010 31 2009 37 2008 38 2007 25
Tippjalgpalluritest on saanud avaliku elu tegelased. Enamikes riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased, kelle aastapalk võib ulatuda ümberarvestatult üle kuue miljoni euro. 2.2. Tuntumad jalgpallurid 2.2.1. Eesti tuntumad jalgpallurid Eesti koondist on (andmed seisuga 22. märts 2012) esindanud 227 mängijat, neist 100 kahe maailmasõja vahelisel ajal (1920–1940). Vähemalt 100 mängu on pidanud seitse, vähemalt 50 mängu 28 ja vähemalt 25 mängu 68 koondislast. Veidi alla poole koondislastest (111) on mänginud vähem kui kümme kohtumise, pea iga seitsmes (34) on piirdunud ühe kohtumisega. Enim Eestit esindanud mängijate esinelikust kolm moodustavad koondislased, kes debüteerisid 3. mail 1992 sõpruskohtumises Sloveeniaga, mis oli Eesti esimene taasiseseisvumisjärge ametliku tunnustuse pälvinud matš. Vähemalt sada mängu on koondise eest pidanud: Martin Reim (157 koondisemängu) oli Euroopa rekordinternatsionaal 2009. aasta
annaabi.ee 
