kommunistliku ideoloogia eest. Erandiks olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu ja olid kuulsad oma metsikuste poolest. 20. juuli 1941. aastal kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Kuna mobiliseeritavate tahtest olenes vähe, trotsisid paljud korraldusi ja liitusid metsavendadega. Umbes 32 000 mobiliseeritud meest viidi aga Venemaale tööpataljonidesse, kus paljud neist ränga töö, kehvade tingimuste, haiguste ja nälja tõttu surid. Siia koondatigi need, kes olid võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Kuna suurem osa Eestist oli langenud selleks ajaks sakslaste kätte, nähti viimastes pääsemislootust. Saksa väejuhatus eelistas kasutada sõja algperioodil vabatahtlikke ning nad ei lubanud luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi. Kiita ei olnud ka sõdurite omavahelised läbisaamised, kuid eeskujulike saavutuste pärast kriitilistel lahingulõikudel, hakati siiski eestlasi hindama
Seevastu vastase jõudude sidumiseks mõeldud äkkrünnakud Pihkva ruumis olid meile edukad. Saadi hulgaliselt vange ja sõjasaaki ning purustati Punaarmeele tähtsaid strateegilisi objekte. Nendes lahingutes suudeti vastasele demonstreerida oma sõjalist üleolekut. BERMONDTIAAD e. EESTI SÕJALINE ABI LÄTILE. 1919. a. jaanuaris küpses Berliinis resideeruvate vene monarhistide peades plaan luua Saksamaa sõjavangilaagrite asukate baasil Kuramaal armee. Juunis koondatigi Lätisse endistest vene sõjavangidest Saksamaa toetusel formeeritud vene valgete väesalk isehakanud vürst polkovnik Pavel Bermondt-Avalovi juhatusel. Sakslased lootsid kasutada seda üksust enamlusevastases võitluses, ning seetõttu ka varustas teda igakülgselt. Samal põhjusel kuulus talle esialgu ka liitlasriikide toetus. Bermondt-Avalov sattus üsna pea konflikti teiste vene valgete rühmitustega, mistõttu sõltus tema nn. "Läänearmee" täielikult sakslaste 6. reservkorpuse toetusest
maandas lennuki veidi enne piiri, öeldes, et karburaator on rikkis. Roobach sai lähimast mõisast teada, et Vene piirini on neli kilomeetrit, mispeale ta asus jooksma. Kuid piirivalvurid vahistasid ta ja hiljem lasti Roobach sõjaväljakohtu otsusel maha. Pärnuski oldi ülestõusuks valmis. Kuigi 149 protsessil anti Pärnus kohtu alla kuus kommunisti, õnnestus kohaliku komitee juhil Jaan Real (1896-1938) kaduda põranda alla. 30. novembri õhtul koondatigi kõik Pärnu võitlussalgad Lina tänava koonduskorterisse. Võitlejaid saadi loodetud 100 asemel ainult 40. Asja rikkus paljugi endise TÜV liikme Jaak Nanilsoni mõrv 16. augustil. Nanilson oli 1923. aastal valitud Riigikokku, kuid ta läks üle iseseisvate sotsialistide poolele, mispärast ta arvatavasti tapetigi. Relvastuseks oli kommunistidel ainult 10 revolvrit ja 20 vintpüssi. Mäss pidanuks toimuma siis, kui Tallinnast jõuab kohale teade riigipöördest.
annaabi.ee 
