informatsiooni, mida ettevõte peab oma ärisaladuseks. Pangasaladusteks on andmed pankade ja krediidiasutuste klientide, hoiuste, tehingute ja turvasüsteemide kohta. Andmed kliendi varandusliku seisundi, isikuandmete, tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri või ametisaladuste ning omaniku või ärisuhete kohta. Pangasaladusena ei käsitata: andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad koondandmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja informatsiooni kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees. Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele vaid kliendi kirjalikul nõusolekul Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladust Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile seadusega pandud
Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks. Globaalseid hektareid arvestatakse 2002. aasta andmete põhjal, kuna uuemaid koondandmeid ei ole. Et saada aru ülemaailmse jätkusuutliku arengu sihtidest ja võimalustest, on meil vaja näha ökoloogilist jalajälge nii globaalsel (terve planeet), lokaalsel (ettevõte, kogukond, riik jne) kui ka üksikindiviidi tasandil. Üksiku inimese ökoloogilise jalajälje hindamine on lihtsam, kui näiteks terve ettevõtte tegevuse hindamine. Näiteks ettevõttele annab ökoloogilise jalajälje mõõtmine konkreetse ja realistliku ettekujutuse sellest, kas majandatakse
krediteeritavast kontost. Iga lausendi koostamisel tuleb lähtuda järgmistest kaalutlustest: · milliseid kontosid majandustehing puudutab; · kas need kontod on aktiva- või passivakontod; · kas tegemist on kontodele sissetuleku, st. suurenemisega või väljamineku, st. vähenemisega; · millisele kontopoolele seetõttu kirjendatakse. 3.2.4 Sünteetilised ja analüütilised kontod Bilansikirjetele avatud raamatupidamiskontod sisaldavad koondandmeid ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali liikumise ja seisundi kohta. Kasumiaruande kirjetele avatud kontod aga andmeid tulude ja kulude kohta. Kontosid, kus kajastatakse majandustehinguid ainult rahas, jaotamata neid koostisosadeks, nimetatakse SÜNTEETILISTEKS kontodeks. Sellist arvestust nimetatakse sünteetiliseks arvestuseks. Kõrvuti sünteetilise arvestusega peetakse ANALÜÜTILIST arvestust, mis detailiseerib ja konkretiseerib sünteetilist arvestust
Detsentraliseritud- kokkuvõtt toimub mitmes kohas ja vaatluse lõpptulemus saadakse osatulemusi koondades. Lähtudes andmete diferentseerimisest eristatakse liht-ja rühmkokkuvõtte. Lihtkokkuvõtt käsitletakse ühtse vormitu massina, see pole alati andmete summeeerimine, sest on andmeid mida ei saa liita (nt vanus, sõidukiirus). Rühmkokkuvõtu puhul käsiteletakse uuritavat kogumit erinevate osadega koosneva tervikuna ja koondandmeid leitaks eiga rühma kohta eraldi. Siin luakse alus andmete edasiseks analüüsiks. 5. Statistilise rühmitamise ülesanded ja liigid Rühmitamine toimub kogumi üksikliikmete jaotmaise teel teatud tunnuse alusel ühelaadsetest liikmetest koosnevateks rühmadeks. Keskmisis, suhtarve , indekseid ja muid statistilisi näitarve saan j on mõtet arvutada ainult õigesti rühmitatud andmete alusel. Rühmitamise põhilised liigid :
keskmisi, eksteemumeid (min, nax) ja erinevaid statistilisi näitajaid. Samade andmete põhjal võib teha suvalise hulga erinevaid risttabeleid. Vasakul on toodud üks võimalikest ristabeleist, mis on tehtud Arvutite müükide tabeli alusel (paremal). Tabel sisaldab koondandmeid müüdud arvutite maksumuste kohta. Tulpades (veergudes) on maksumused linnade kaupa. Tulpade pealkirjad ehk märgised (Column Labels) on lähtetabeli tulba Linn erinevad väärtused, tulba
annaabi.ee 
