1765.a. piirati Liivimaal seda suvalist karistusmäära 30 hoobini ja 1804. a. 15 hoobini või kahepäevase arestini. Aleksander II valitsusaja edumeelsemaks seaduseks eestlase jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866.a. Selle seadusega loodi Baltimaade talupoegadele mõisast sõltumatu kogukondlik omavalitsus . Suur võim vallas koondus vallavanema kätte, kes valiti taluperemeeste hulgast. Vallavanem täites volikogu otsuseid, olles ühtlasi politseivõimu koondajaks mõisa kui ka talumaal elavate talupojaseisustest isikute üle. Ka valla kohus vabanes nüüd mõisa eestkostmisest. Kubermangu ja maakonna omavalitsusasutused jäid kuni tsaariaja lõpuni rüütelkondade kätte. Kohtumõistmisest mõisaajal võib lugeda A. Krindi raamatudst "Elust mõisnike ajal " (ilmunud 1999.a
Õpetus toimub vastavalt lapse keeletasemele. 7 2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS Juba 1909. aastal ehitasid eestlased Kanadas Medicine'i oru asundusse koolimaja. Kohaliku elu tegelase sõnade järgi polnud sel ajal koolis eestikeelseid tunde, ehkki kooliõues räägiti eesti keelt. (Eestlased Kanadas, KEAK Toronto 1975). Pilt muutus alles pärast Teist maailmasõda, mil Kanadasse saabus hulgaliselt eestlasi. Eestlaste laste esimeseks koondajaks kujunesid keskustesse asutatud eesti kogudused. Laste pühapäevakoolides toimus töö emakeeles ja seal õpetati ka eesti keelt. Osaliselt tekkisid nende kõrvale Eesti täienduskoolid, mis töötasid üldiselt üks kord nädalas. Eesti täienduskoolid on tekkinud ja arendanud oma tööd iseseisvalt ilma riikliku või omavalitsusliku halduse või majandusliku toetuseta. Sama kehtib õpikute ja muu eestikeelse materjali kohta. Erandina võib nimetada kohalikult valitsuselt saadud
samal ajal USAga avasid oma väravad põgenikele sisserännuks ka Kanada ja Austraalia. Eesti ajakirjandus paguluses Kanada Enne Teist maailmasõda oli eestlasi Kanadas üsna vähe, puudus nii vajadus kui kandepind eestikeelse ajalehe või ajakirja rajamiseks. Alates 1948. aastast hakkas aga Kanadasse saabuma suuremal arvul eestlasi, kes asusid organiseerima eesti ühiskondlikku, kultuurilist ja poliitilist elu ning vajasid sidepidajaks, infoallikaks ja eestlaste ridade koondajaks eestikeelset perioodilist kirjasõna. Suurim osa Kanadasse valgunud eestlastest sattus majanduslikult tugevasse Ontario provintsi. Siin sündis ajalehe mõte Geislingeni koolipingist saabunud energilisel Edgar Vääril, kes üüris endale kirjutusmasina ning hakkas välja andma väiksekaustalist ajalehte "Nädalaleht". Ajalehe tiraaz tõusis peagi 400 eks-le. Nädalaleht ilmus 1949 Rolphtonis, ilmumine katkes seoses trükikulude kasvamisega.
annaabi.ee 
