sest kivid õhati selle kuuse tulest, mille otsa Juss ennast üles poos, annab reaalse rohu, mis Mari tegelikult tapab, talle siiski Indrek. Ja siit tuleb ka järgmise kogu romaani mõistmisel olulise võtmelause teema, kui Karin oma meest provotseerib, hüüdes relvaga majast välja tormavale Indrekule: "Keda sa nüüd tapma lähed?" Nüganen oli suuremas osa siiski lavastuse lavastanud koomiliselt. Kõik need iseenesest valusad sündmused mõjusid teatud mõttes ka paraja koomilisusega. Kuidas linnast küladesse mõisatest õiget varustust otsima saadetud matsid hakkasid selle asemel, et viisakalt toiduvarusid ja sõiduriistu küsida, hoopis mõisaid rüüstama. Kuidas tassitakse kaasa mõttetuid asju ja jagatakse härraste vara, kuigi tegelikult jääb see kõik nende algsest ideest täiesti kaugele ega puuduta seda. Kuidas lahke mõisnik, kes ei tee mitte kellelegi kurja, on nõus Mandzuurias käinud mehel isegi saapaid puhastama, pakub talle
Raam koosneb kahest või enamast osast. Esimesse märgitatakse tolerants tingtähis, teise tolerantsi arvväärtus samades ühikutes, mis mõõtarvud joonisel ning sellega seotud andmed. 39.Nurga tolereerimise kaks võimalust (näidata skemaatiliselt). 1)lineaarmõõtmete kaudu 2)nurga piirhälvete kaudu 40.Koonuste tolereerimise võimalusi (näidata vähemalt üks võimalus neljast). 1)nurgamoodustajate vahelise nurgaga alfa 2)koonusekaldenurgaga alfa/2(nurk moodustaja ja telje vahel) 3)koomilisusega c Teemad 4. Liitedetailid 1.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone: Liide koosneb enamasti ühendusdetailist (kruvidest, liistudest, tihvtidest) ja liidetavate detailide kokkupuutuvatest osadest, mille kuju sõltub omakorda liite ülesandest. Liited võimaldavad detailidest koostada masina, agregaadi või väiksema koostu. Üldiselt jagunevad liited lahtivõetavateks ning lahtivõetamatuteks. Lahtivõetavaid liiteid (keermes-, liist-, hammas- jm liiteid) võib korduvalt koostada ja
teoses inetust kui disharmooniat või kui toorust, vastikust või ka kui kurjust või deemonlikust, kui määramatust või vormitust. Juhtis tähelepanu sellele, et inetus on eksisteerinud aegade alguses, on inimkultuurist lahutamatu, aga alati on teda tõrjutud. Inetus ei eksisteeri mitte iseeneses vaid seoses iluga. · Seab inetuse sõltuvusse kahest kategooriast: Inetus esialgu kui ilu vastand ja inetus, mis on seotud koomilisusega. · 19 saj keskel alguse saanud inetuse esteetika, on järjest paisunud. Charles Baudelaire kirjutas inetuid luuletusi, kuulsaim inetusest kirjutaja ilmselt. · Inetu võib olla inimene, loodus, sotsiaalne käitumine, iseloom, kunstiteos jne Koomiline esteetika kategooria · Palju vorme: huumor, nali, iroonia, satiir, sarkasm · Leidub kõige enam kirjanduses (komöödia, kalambüür, grotesk, anekdoot),
annaabi.ee 
