kandma iseenesest külvamata ja väetamata! Ja mis kõige kummalisem - mõnikord kannabki! On paljusid häid õpetajaid, kes mingite «külvamisdirektiivideta» vaikselt töö- ja loovuseseemet laotavad vaatamata sellele, et igasuguste paberite (mis justkui laste harimise-kasvatamise eesmärgil leiutatud) täitmine tahab teinekord silmanägemise ära võtta. Eesti klassikaga on lood üsna hullud: ei prohvet Maltsvetist, Mahtra-meestest ega väikesest Illimarist ole tehtud ühtki koomiksit ega multikat... Raamatud ise on aga parajad tellised nii, et kes see neid jõuab läbi lugeda! Mõni vanem võib öelda, et mis me ikka pingutame: lapsed ei hooli kirjandusest, lapsed ei taha lugeda. Oleme nii kenad ja tuleme neile vastu, eks ju! Kümne aasta pärast tulevad vilistlased pedagooge kättpidi tänama: küll on tore, et mul pole aimugi, mida need uued ja vanad literaadid kokku on kirjutanud!
sisemine õõnestamine ning rahva meelsuse mõjutamine. Sarnaseid võtteid kasutasid ka sotsialistlikud riigid Tallinnast edastati näiteks järjepidevalt soomekeelseid saateid helsingilastele kuulamiseks ning nende ,,valgustamiseks". Mõistagi polnud propaganda määratud vaid võõrriikide kodanikele, nii ida- kui ka läänebloki riikides sai tavaliseks rõhutada enese üleolekut teise poole suhtes ka oma kodanikele. Nii võisid ameerika noored lugeda patriootilist koomiksit ,,Kapten Ameerika", nõukogude omad aga lüüa kaasa õpilasmalevate töös. Kuigi üliriikide vastasseis Teise maailmasõja järgsel ajal kulges omavaheliste otseste konfliktideta, võib siiski välja tuua ka väga tõsiseid kriisiolukordi. Aastal 1961 paigutasid ameeriklased Türgi piiri äärde, Nõukogude Liidu pealinna löögiraadiusse oma tuumaraketid, millele viimased vastasid järgmise aasta septembris oma baasidega Kuuba saarel. Kuigi USA oli sunnitud
Vaene mees. Pidi varakult tööle hakkama. Alguses töötas kingatehases sildikeepijana. Lõpuks sattus parlamendikirjutaka, siis sai tööd ajakirjanikuna ja sealt kasvasid välja tema realistlikud teosed. ,,Boz", ,,Järelejäänud paberid" (?). Ei saa nim realistlikuks romaaniks, sest see on humoorikas teos seltskonnas, kes reisib mööda Inglismaad. Kohtutakse igasugust sorti inimestega jne, kommetekirjeldus jne. Neid näeb Dickens humoorikas ja naljakas valguses. Teos kujutab endast 19.saj koomiksit. Illustratisoonid. Realistlikum maik tuleb ,,Oliver Twistiga". Realism seisneb selles, et nad on kirjutatud poliitilistel eesmärkidel. Inglismaa lasteolukord, nende töötamine. Orbude kodud, kus hoti neid näljas ja sunniti tööle jne. See teos on kirjutatud ühe inglismaa parlamendi eelnõu vastu. Alguses kurb vaene poiss. Kõik teosed lõppevad õnnelikult. 7. dets Väga palju aastaid on realistlikud meedoit rõhutatud. Aitab
Joshua jalutab ruumis ringi. „Joshua, kas sa sooviksid värvida suurt Humpty Dumpty pilti, kui sa vaikselt töötada... pean ma paluma teil eraldi töötada...“ (kahele korduvalt lärmakale õpilasele). oled klotside loendamise lõpetanud?“ „Kui sa ei soostu iPodi (või telefoni või küünelakki või koomiksit) ära panema, pean ma paluma Joshua viskab tamburiini kasti, kui õpetaja on just seletanud, et see tuleb ettevaatlikult ära panna. sul peale tundi siia jääda [või...], et su käitumist arutada.“ „Joshua, mida sa tegid?“ See eeldab, et õpetaja on varem õpilasele reeglit meelde tuletanud ja andnud (vajadusel) „Ma viskasin tamburiini kasti