Ktlin Ktlini teine luulekogu ks pole htegi sisaldab stiililt sna mitmesuguseid tekste.Tlkijad-poeedid Ktlin ja Talvet sobivad rahulikku euroopa default i:nad on loovad vaikselt ja viisakalt,toovad tekstidesse mrke kirjandusloost ega paiska maailma oma snumitega tasakaalust vlja. Lk 398-401 Mng ja nali:srr,nihe;rmekoomika Nalja-ja mnguvttelise luulega eelmine aasta kitsi ei olnud.Ent ilmutasid srrealistid,absurdistid,keele-ja vormimngjad,rmekoomikud.Paistab,et teatavast nihilistlikust koomikast hakkab tasapisi saama ks uusi meinstriime.Peab tdema,et mng ja naljategemine on endiselt meeste ala;on oletatud mitmeid sotsiaalpshholoogilisi phjusi,miks see nii on,aga mina tahaksin elda:naised,rgakem!Meelis Oidsalu Koertepud arendab mdukalt srreaalseid pilte maaelust.Traktoritest,sigadest ja muust ruraalsest materjalist kujutuspiltides otsib Oidsalugi analoogiaid keele,taju ja argielu tasandite vahel,mis teinekord kenasti nnestub.Marko Kompus nitab end Surnud
,,ridade interferents" ühes ning samas isikus annab suurepäraseid humoristlikke efekte; see humoristlikkus kulmineerib Pearu iga uue riuka juures, sest me teame, millega see lõpuks laheneb; ja laheneb see enamasti vanamehele mitte küllalt ea- ja seisuseväärika allajäämisega. Leiutatud kuju on Tammsaarel ehtne ja ainulaadselt mahlakas. Inimlikult soojuselt kerkib see raamatu lõpul ja edaspidiseis köiteis isegi kaugelt sümpaatsemaks vastasmängija Andrese omast. Suur osa koomikast, mis piirab Pearu isikut, sõltub muidugi ka ta kõne originaalsest laadist (dia- ja monoloogitehnikas pole Tammsaare ennast kusagil enam siinantust ületada suutnud, kuigi just sõnamäng on Tammsaare tugevamaid külgi). Pearu kõnetehnika seisab suurel määral piibliliku väljendusviisi parodeerivalt koomilises transponeerimises tüserealistlikesse pühapäevakõnelustesse, mis peavad matkima talupojaviisakust, olukorraga kohandatud õrna,
· Sünnib kontrastist või mittevastavusest reaalsusele, tegelikule, täiuslikusele (pöörab tähelepanu puudujääkidele, kitsaskohtadele, vigadele · Oluline üllatus-/ootamatusmoment Traagiline kategooria · Inimliku kannatuse, mure ja allakäigu kujutamine, mis ei tulene mingist juhuslikust õnnetusest või ootamatusest, vaid on süüteo/eksimuse paratamatu tagajärg, vt ka suhtumine surelikkusesse. Tragöödia on erinevlat koomikast üldmõistetav · Üldinimlik ja kõikidele kultuuridele omane, kuid siiski oma spetsiifiliste eripäradega, nt Vana-Kreeka tragöödiad: a)moraalse tasandi konfliktid (nt Antigone) b) saatusega ettemääratu vs teadlikud teod (Oidipus) · Aristotelese mõte: tragöödia peab viima sisemise puhastumise ktarsiseni see sünnib siis kui tunneme kaasa laval olijatele. · Iga ajastu annab oma tsentri traagikale. Keskajal väljendus traagika märterlusena.