Kirjasoskuse levikuga sai oluliseks see, kuidas kirjutada topos. Tekst oli suur autoriteet kui keegi midagi nägi ja sellest luges, uskus ta pigem teksti. Kirjutamise suur tõus algas 12. saj ja selle laialdasem maht saabus 13. saj. Selle põhjuseks oli peamiselt rahvaarvu suur tõus kloostrite laienemine, kus kirjutajad paiknesid; suurenes üleüldine kirjaoskajate arv. Euroopa oli keskajal palju suurem: algelised transpordivahendid, reisivaenulikum loodus koolmekohtade otsimine jms. Transpordis olid eelistatud veeteed, eriti kaubavahetuses. Teed oli vaid väikesed rajad ja vankrisõit oli aeglane. Vaja oli ka tee ääres elavaid inimesi, kes pakuks varjupaika ja varusid. Keskaja keelepilt oli märkimisväärselt kirjum ja see raskendas suuresti kommunikatsiooni.
17 poolakate heaks tööd tegid. 1648. aastal laastasid idapoolsed õigeusku ukraina kasakad Poolat ja kohtlesid juute eriti julmalt. Üks pealtnägija rääkis: "Mõned nüliti elusalt ära ja nende nahk visati koertele söögiks. Teisi vigastati julmalt ja visati tänavale... Osad maeti ka elusalt maha. Imikud torgiti emade käes surnuks... Suur hulk juudi lapsi visati vette koolmekohtade tasandamiseks." Paljud muud julmused, mida seal veel korda saadeti on liiga jubedad, et neid kirjeldada. Rootsi invasiooni ajal 1655-1658 sattusid Poola juudid taas turmtule alla. Neid ründasid venelased, kasakad ja rootslased ning pärast vaenlaste lahkumist veel ka poolakad, kes süüdistasid juute vallutajatele kaasa aitamises. Venemaal toimunud kodusõja ajal (1918-1920) rünnati juute mitmelt poolt korraga -
2. periood u 22002000 eKr klassikaline Unetice; viimane periood hiline Unetice (u 20001800 eKr). Dateeringul piirkondlikke erinevusi. Kiire rahvastiku juurdekasv, asustuse laienemine. Postkonstruktsioonis hooned. Asulakohad Asulad põllunduseks sobivatel aladel, kõrgematel kohtadel. Nii kindlustatud kui kindlustamata asulakohad. Suured majad harilikult postkonstruktsioonis, nende maksimaalne pikkus kuni 27 meetrit, laius kuni 6 m. Kindlustatud asulakohad kaubateede ääres, koolmekohtade juures, ristteede lähedal, st kohtades, kust kulges pikamaakaubandus. Sellised kohad soodsad kaubitsemiseks, aga ka võimalike läbipääsutasude võtmiseks. Tänu sellele kasvas asulate jõukus, nende kaitsekss ehitati kindlustusi. Avaasulad olid kindlustatud asulate naabruses sellistes kohtades, mis pakkusid looduslikku kaitset. Põhitegevus künnipõllundus, põllutööriistad valmistati kivist ja puust (pronksist relvad). Kasvatati otra, nisu, kaunvilju; veiseid, sigu, lambaid, kitsi