· C. R. Jakobsonil oli 2 venda ja 3 õde. · 18591862 oli Jakobson isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. · 1862 lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. · Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Venemaal kooliõpetajana töötades puudus Jakobsonil pikka aega kontakt eestlastega ja ilmselt tänu läbikäimisele saksa koolmeistritega ta saksastus mõnevõrra.1864. aastal kohtus ta Peterburis nn Peterburi Patriootidega ehk Venemaa pealinnas haljale oksale jõudnud eesti rahvuslastega, keda juhtis maalikunstnik ja ühiskondliku elu tegelane Johann Köler. Köleri mõjul sai Jakobsonist rahvuslane ning ta hakkas pooldama eestlaste positsioonide parandamist tsaarivalitsuse abiga. Jakobsoni loometee ja saavutuste algus
haritlaskonna kujunemine- hernhuutlus. Rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eestkostes vabanemine, rahva haridustaseme tõus- stabiilne koolivõrk ja üldine 3-aastane koolikohustus, kommunikatsioonivõrgu avardumine- ajakirjandusseltsid, baltisaksa eeskujud (haridussüsteemid,, ajakirjandus ja ühistegevus) 3. Mil viisil jõudsid rahvuslikud ideed ja algatused maarahvani? Ajakirjandusväljaannete ja seltside kaudu koos rahvakoolide ja rahvuslikult meelestatud koolmeistritega. 1857.ilmus Perno Postimees. 4. Kuivõrd võtsid eestlased oma rahvuslikus liikumises eeskuju baltisakslastelt? Eestlased võtsid eeskuju baltisakslastelt nt hästikorraldatud haridussüsteemi, mitmekülgse ajakirjandusmaastika ja vilka ühistegevuse traditsiooni kujult. 5. 20.PTK 1. Võrdle Jakobsoni Sakalat Jannseni ajalehtedega. Sarnane: Mõlemad rõhutasid eestlust, kritiseerisid baltisakslasi. Erinev:
1873.aastal. Tartus töötas 1828.aastast alates saksa õppekeelega seminar, see andis erihariduse linnade elementaarkoolide õpetajatele. Eesti rahvakoolide õpetajaid sealt ei tulnud. Pedagoogilise haridusega külakoolmeistrite õpetamiseni jõuti Lõuna-Eestis Tartu(Holmanni) seminari avamisega(1873) Vene keele õpetamise laiendamiseks rahvakoolides ja kihelkonnakoolide varustamiseks vene keelt valdavate koolmeistritega avati Tartus 1878. aasta kevadel kolmeaastane vene õppekeelega seminar. Pedagoogilise praktika tarbeks avati üheksaklassiline algkool ja 1881. aastal veel seminari ettevalmistusklass. 1905.aasta revolutsiooni ajal korraldati Tartu seminaris üldkoosolek, kus osalejate enamiku survel katkestati õppetöö. Tartu seminar andis silmapaistvaid haritlasi ja ühiskonnategelasi: Hans Kruus, Ernst Peterson-Särgava, Jakob Tamm, Tuudur Vettik.
kiiresti kasvama. Varsti üle 2000 tellija, mõne aasta möödudes peaaegu 3000 tellijat üle Eesti. Kui Perno Postimees on tugevalt levinud Harjumaal, Tallinnas jne, siis nüüd 58 on ka Lõuna-Eesti järgi tulnud. Tellijatest on esikohal Tartumaa ja Tartu, järgi tulevad Viljandimaa, Pärnumaa ja Võrumaa. Enam-vähem samasugune on ka kaasautorite geograafia. Taas domineerib Tartumaa. Peamiselt on tegemist koolmeistritega. Jannsenite perekonna Tartusse asumisega toimub eesti seltskondlikus elus teatavaid nihkeid. Jannsenite kodu oli avatud kõigile. Algab uus seltskondlik läbikäimine. Peamiseks suhtlejaks saab Lydia Jannsen Koidula. Seal taheti olla ja seal ka palju viibiti. Seda kohta hakati nimetama Koidula salongiks, kus intellektuaalid koos käisid. 08.12.2009 Koidula salongil oli üsna suur tähtsus rahvusliku liikumise tegelased, kes Tartusse sattusid, viibisid seal. Seltsielu oli mujalgi 1863
annaabi.ee 
