Essee ´´Emajõe kaldal asuvad mälestusmärgid´´ Kabina Lastelaulupeo mälestuskivi 02. juunil 1870. a. toimus Tartumaal Kabinas esimine ilmalik lastelaulupidu. Selle ürituse idee tekkis Tartu ümbruse koolmeistril, kes innustatuna esimese üldlaulupeo (1869) õnnestumisest soovisid aktiviseerida muusika õpetust koolides. Nii otsustatigi korraldada järgmisel aastal lastelaulupidu kõigi ümbruskonna rahvakoolide osavõtul. Lastelaulupeo üldjuhi kohustused võttis enda peale esimese üldlaulupeo peakomisjoni president, Tartu-Maarja kihelkona pastor A. H. Willigerode. Repertuaari küsimus lahendati: A.H. Willigerode võttis paarkümend saksa
kadusin. Lk.68- Kui looduses jõuab kätte sügis, asub see ka minu sõdamesse ja ümbritseb mind kõikjal. Mu lehed koltuvad, ja juba on lehed langenud ligemailt puudeltki. Lk. 71- ... toredaid pähklipuid, mis jumal teab seda, täitsid mu hinge alati suurima mõnutundega! Kui koduseks nad kirikumõisa tegid, kui kosutavalt viluks! Ja kui toredad oksad neil olid! Ja peale selle veel mälestus neist auväärseist vaimulikest, kes nad paljude aastate eest sinna olid istutatud. ... koolmeistril olid pisarad silmas, kui eile sellest juttu tuli, et need puud maha on raiutud. Maha raiutud! Ma võin hulluks minna, ma võiks tappa selle koera, kes seal esimese kirvehoobi andis. Mina, kes ma jääks leinama, kui mul õues paar sellist puud kasvaks ja üks neist vanaduse kätte sureks, - mina pean seda nägema. Lk. 75- Kui vaatan aknast välja kaugele mäekingule, mille kohal hommikupäike tungib läbi
Narva pastor 10 käis harva Jamburgis ja seega pidi Jakobson teda pühapäeviti asendama orelit mängima ja rahvale jutlusi ette lugema. See andis talle lisasissetulekut rahapalga, kütuse, valgustuse ja mõnel määral ka toiduaineid. Koolis õpetati lastele lugemist, kirjutamist, arvutamist ja laulmist. Õpilasi oli esialgu 20 ümber. Nad maksid kooliraha ning õppetöö kesti vaid talvekuudel. Koolmeistril jäi pool aastat vabaks, mille ta kasutas enda edasiõppimiseks ja kirjanduslikuks tegevuseks. Aega jäi veel "eraõpetusliku" klassi jaoks, kus ta õpetas saksa ja vene keelt, geograafiat, ajalugu, joonistamist ja klaverimängu. Tütarlastele õpetas ta ka käsitööd ja soovijatele isegi prantsuse keelt. Noor pedagoog teenis rahva ja ametiülemuste täieliku tunnustuse. CRJ suhted kodumaaga jäid tol perioodil üsna lõdvaks. Ta võis küll kirjavahetust pidada
annaabi.ee 
