Tõhusalt ja armutult "Hitleri prügiveoga" tegelev mees laskis külmavereliselt mõrvata ning viis mehaanilise ja süstemaatilise põhjalikkusega läbi Hitleri holokausti. Metsikud kuriteod ja banaalne kurjategija. Himmleris polnud midagi suurejoonelist, isegi mitte tema olemuses. Himmleri kaasaegsed kirjeldavad teda kui täiesti tähtsusetut isikut, kui silmapaistvalt kokkuhoidlikku koolmeistrit. Teistel aegadel arendanuks Himmelr oma annet õpetajana. Koolmeistriamet andnuks talle võimaluse drillida kasvandikesse selliseid voorusi, nagu kord ja kuulekus, tublidus ja säästlikkus. Ametnikuna oleks tänu oma pedantsusele, äraostmatusele ja seadusekuulekusele kindlasti Saksa rahandusbürakraatia väärtuslik liige olnud. Himmleri ülesande täideviimise monotoonsus oli võrreldav mõne rahandusametniku sadadele maksudeklaratsioonidele allakirjutamisega. Ühe etnose mõrv tähendas tema jaoks vaid organisatsioonilist probleemi
võis vanemate hoole all koduõpetust jätkata. Kogu õpetuse eesmärk oli lapsi leeriks ette valmistada. Kui nooruk ei olnud usuõpetust ja lugemist ettenähtud ulatuses omandanud, võidi ta saata kohustuslikus korras kihelkonnakooli, kus vajalikud teadmised omandati köstri järelvalve all. Uue ja rangema koolikorralduse kehtestamine tähendas ülemaalise rahvakoolide võrgu kujunemise algust. 18. saj viimasel kolmandikul tõusis ausse koolmeistriamet kui seadusega ettenähtud elukutse. Talvel, kui lapsed koolis käisid ei saanud mõisnik külakoolmeistrit enam mõisatööle sundida. Samal ajal hakkas paranema ka koolmeistrite kutsealane ettevalmistus. Külakoolmeistrile vajaminevad oskused andis tavaliselt kohalik kihelkonnakoolmeister, selle puudumisel köster. Õpetamise sisu ja eesmärk püsisid samadena 18. saj. lõpuni. Koolipäev kulges sissejuurdunud päevakava järgi. Alustati hommikupalvusega, järgnes tähtede
Kõige rohkem leidus koole Tartu-, Võru- ja Järvamaal, hõredalt Viljandi- ja Harjumaal ja kõige vähem Pärnu- , Lääne- ja Saaremaal. Lõuna-Eesti külakoolide arv küünib 300 lähedale, kihelkonnakoole oli 30 ümber. Põhja-Eestis oli koolivõrk hõredam, koolide üldarvuks võis lugeda 242, neist 19 kihelkonnakoolid. Nii leidus kogu Eesti alal 460 000 talupoja kohta ligi 600 kooli, mis olid määratud talurahva lastele. 18. sajandi viimasel kolmandikul tõusis uuesti ausse koolmeistriamet kui seadusega ettenähtud elukutse. Paranes ka koolmeistrite kutsealane ettevalmistus. 1774. aastal kehtestati õppimise kord, mille järgi kooliealiseks loeti kõiki lapsed 7. ja 12. eluaasta vahel. Selle aja jooksul tuli lastele kodus lugemine ja katekismuse 5 peatükki selgeks õpetada, kes kontrollimisel vajalikke teadmisi ei näidanud, saadeti kooli. Õpetamise eesmärk ja sisu püsisid samadena sajandi lõpuni. Koolipäev kulges sissejuurdunud päevakava järgi
annaabi.ee 
