Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist. Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne, hella südamega tagasihoidlik neiu. Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline. Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. 1.vaatus
Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik,mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline. Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. 4. Tooge näiteid
soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline. Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. 4. Karakterikoomika
soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline. Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. Karakterikoomika