Maakeelseid kuunimesid aitab meelde jätta nende tähendus. Sydakuu on talve syda, radokuul rajutab ja tuiskab (rado – torm, tuisk, säilinud võro keeles), urbekuul avanevad urvad, mahlakuul puhkevad puudel mahlad, lehekuul puhkevad lehed, pärnakuu lõpus hakkab pärn õitsema, heinakuu on õige aeg heina teha, põimukuu on lõikuskuu (põim – võro keeles viljalõikus), sygiskuu on sygise alguse kuu, porikuu porise aja kuu, kooljakuu hämar hingedeaeg ning jõulukuu jõulude ehk aastavahetuse kuu. jaanuar - näärikuu; veebruar - küünlakuu, vastlakuu, radokuu; märts - paastukuu; aprill - jürikuu, mahlakuu; mai - lehekuu, meiukuu; juuni - jaanikuu; juuli - heinakuu; august - lõikuskuu ehk põimukuu; september - mihklikuu; oktoober - viinakuu, porikuu; november - talvekuu, mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu. http://www.folklore.ee/Berta/rahvakalender.php http://et.wiktionary.org/wiki/veebruar
kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg. Kalendri-uurija Mall Hiiemäe on pidanud mardipäeva muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega, eeskätt seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Soomes nimetatakse novembrit marraskuuks ehk surnutekuuks ja samatähenduslik on ka meie hingekuu või kooljakuu, mis tähistab aga hoopiski oktoobrit. Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid
paratamutult lõpuks ühinevad nad hulgaga. Nad võivad siiski üritada kuidagiviisi hulka mõjutada, andes neile kätte uus juhtmõte ja panna neid lahti ütlema praegusest eesmärgist, aga siiski on selle üritamine väga keeruline. Mõnevõrra sarnase näitena võib välja tuua tõsielulise olukorra, kus grupp inimesi on arusaamal, et talverehve ei ole ennem öökülmade perioodi saabumist vaja ära vahetada, kuigi see võib juhtuda alles näiteks kooljakuu viimasel nädalal, siis eiravad nad seaduse ettekirjutust ja sõidavad niikaua edasi suveperioodi rehvidega, hoolimata sellest, et valel ajal valede rehvidega sõitmisel kaasnevad ka karistused. Üritades nende arvamust antud olukorras muuta, oleks see üsna raske, kuid mitte võimatu. Aga söötes neile ette mõtte, et naastrehvidega on pidamine parem, võib ehk selle hulga arvamust muuta ja nad võtavad omaks selle uue idee ja vahetavad oma rehvid ära siiski õigeks ajaks
kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg. Kalendri-uurija Mall Hiiemäe on pidanud mardipäeva muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega, eeskätt seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Soomes nimetatakse novembrit marraskuuks ehk surnutekuuks ja samatähenduslik on ka meie hingekuu või kooljakuu, mis tähistab aga hoopiski oktoobrit. Maskeerimine Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad.
poeediülesannet täita, peab juurdlema olemasolu suurte, igaveste küsimuste üle. Ma armastan su armastust. Mis on pärisosa: inimene jääb igaveseks küsijaks ja uurijaks, kes midagi saavutanult seisab rahuldumatult uute otsingute lävel- Surelik, Kahetsus, Elu. 1927 "Hääl varjust" elutumedus, inimhinge vaevav ööpoolsus, mis ilmeb nt sünges maastikupildis- Tuisk, objektiveeritud esitlustes- Agulis, Seek, Pariisi pilte, painajalikud sisevaevad ja inmlik hingeäng (sel ajal unetus)- Kooljakuu, Kontvõõras, Ahastaja, Varjumees, Unetuma laul. Viimane Aimus, mis sillaks järgmisele kogule 1928 "Rõõm ühest ilusast päevast" vastupidine eelmisele kogule, inimese kõikehõlmav suhe loodusega, kõik on hoogsas liikumises. Hommikupalve, Esimesed päevad, Täna- vaheldusrikkad tänavamuljed, Vaguni aknal, Maantee- maastiku hetkevaated, Raismik.Mets- looduse ammendamatu elujõud, olemise kahepoolsus: kadumine ja kasvamine; kõik muutub
annaabi.ee 
