Ja kui siis selgub, et koolivorm ei sobi, on siis taljel liiga kitsas või rinnus liiga lai, siis tuleb see veel ümber teha ja ehk isegi mitu korda. Sellepärast kasutavadki paljud õpilased alternatiivi varianti ning ostavad omale poesti samasugust värvi pluusi, aga vastavalt oma kehale. Nii ei saa keegi midagi öelda, sest värvid on ju samad ja vorm ka. Öeldakse veel, et koolivorm tõstab kooli mainet ja ka koolivaimu. Ei tea kuidas selle mainega on, kui õpilane ei tunne oma kooli üle uhkust. Aga koolivaimu poolest ei nõustu ma väitega, et koolivorm tõstab koolivaimu. Kui õpilased ja õpetajad ei tunne ühtsust vaimselt, sisemiselt, siis kuidas saab seda muuta tuues kooli sisse vormi, mida siiski paljud ei kanna või ei poolda. Minu arust pole see mitte mingi sugune koolivaimu tõstmine, vaid lihtne pealesurumine, et näha rohkem eliit kooli moodi välja.
Ühelt poolt ei ole on flow-tunnet harva. Meie õpilased ükski õpetaja otseselt loovuse vastu, on tublid TIMSS-i, PISA ja muudes aga reaalsuses ei ole loovus see väärtus, testides, kuid koolist tüdinud, kurdavad mille poole meie kool püüdleb peavalu, väsimust, neile ei meeldi koolis vabalt lendlev vaimsus ei taha meie käia. Pildi muudab veelgi süngemaks, et kooli ära mahtuda. Koolivaimu hoiavad ligi kolmveerandis meie koolidest pole kindlal kursil õppekava eesmärgid ja õpetajate ja õpilaste vahel usalduslikke väljundid. Kes end vabamalt tunda suhteid ning õpilaste omavaheliseski tahab, lendab koolist minema ja nii läbikäimises pole piisavalt hoolivust. integreerub koolivaim koolivälise deemoniga Eesti on koolimeeldivuse järgi Euroopa Viru keskuses
juhtumistega. Väga palju sai tehtud ja läbi proovitud, mida enamik gümnaasiumitest kohe kindlasti ei saa. *Eredaimad mälestused on minul kindlasti üritusest, mis on Eestis väga ainulaadsed ja rasked saavutada. Lisaks meenub mulle LÜG-iga iga nurga alt Mairi, kes tegi need kolm aastat nii meeleolukaks, kui vähegi sai, ning tänu tema peale hakkamisele on minu kogemuste pagas väga suureks saanud. *Koolivaimu ise mina kogenud pole, isegi et olen veetnud palju hilisõhtuid ja öid koolis ja Võlvis. Ainus hirmuäratav seik, mida võib liigitada koolivaimu alla, oli Võlvis filmiõhtu (vaatasime õudusfilmi) ajal, kui kõrval ruumis hakkas keegi vaikselt kolistama ja liikuma ning meie teada pidi kool tühi ja lukus olema ning tüdrukud olid juba üsna hirmul, kuid siis ilmus nurga tagant välja koristaja Malle, kes ei teadnud filmi vaatamisest midagi.
Samas, ei ole alust eeldada, et ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Kuna laps elab emaga, teostab ta igapäevaselt hooldusõigust lapse üle ning kooli valimise küsimuses lähtub lapse huvidest, sest TIK-i eesmärgiks on: “tagada lastele avatud, aus ja võimalikult vahetu suhtlus koolikogukonnas, luua sallivam õpikeskkond, juurutada kooliperre koostööaldis mentaliteet, aidata õpilastel väljendada oma kreatiivsust läbi ürituste ning edendada koolivaimu.” 4 3 RKTKm 2-16-5794/104. Tartu, 22.november 2017 a. 4 Õpilasesinduse eesmärgid. Arvutivõrgus: https://tik.edu.ee/p/2-tallinna-inglise-kolledz (2.03.2020) Järeldus: Kuna PKS § 137 kõik eeldused on täidetud, saab Heli nõuda kohtus Kaja ainuhooldusõiguse saamist. Kaasuse asjaolud viitavad sellele, et Heli soovib, et Raju ei suhtleks Kajaga. Hüpotees II: Heli saab Rajult nõuda suhtlusõiguse lõpetamist PKS § 143 lg 3 alusel.
annaabi.ee 
