...........................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine............................................................................................................8 4 Keskharidus..............................................................................................................................9 5 Kutseharidus ..........................................................................................................................10 6 Kõrgharidus...............................................................................................
Koolisüsteemi reformimine. 1934. Aastal võeti senise kolmepallilise hindamisviisi asemel viiepalliline. Laste koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp viieklassiline keskkool. Keskharidus algas pärast algkooli 4. Klassi lõpetamist. Ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Aegamööda lahkusid kutseta õpetajad koolitöölt, neid asendas seminar- või pedagoogiumiharidusega uus põlvkond. Kooliuuendusliikumine. Põhineti psühholoogiale ja eksperimentaalpedagoogika saavutustele. Eesmärgiks seati lastes peituvate võimete individuaalne arendamine ja sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Igale õpilasele taheti anda jõukohast tööd. Õpilaste aktiivsus ja isetegevus said uue liikumise võtmesõnadeks. Õppematerjal viidi vastavusse laste arengutasemega, töötati välja uued õppetöö meetodid ja vormid.
ja kodanikuõpetud. Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 1 tund nädalas. Koolides võis kasutada ainult haridusministeeriumi soovitatud õpperaamatuid. Laste koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp- viieklassiline keskkool. Uue seaduse järgi algas keskharidus pärast algkooli 4.klassi lõpetamist. 1937. aastal anti välja " Algkooli õppekavad". Koolireformiga kadus võõrkeel algkoolide tunniplaanist. Kooliuuendusliikumine: reformpedagoogika eesmärgiks seati lastes peituvate võimete individuaalne arendamine ja sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Uue liikumise märksõnadeks said õpilaste aktiivsus ja isetegevus. Kooli algastems tuli elu-, looduse- ja kultuurinähtusi tundma õppida komplektselt, eluliste tegevuste kaudu. Kõige enam tutvustas sel perioodil uusi seisukohti Tartu Õpetajate Seminari õpetaja C.H. Niggol.
annaabi.ee 
