Naljalugu Ühel kenal päeval astub väike koolijüts Mart kooli poole, aga imestuseks on ta ainuke kes kooli poole tammub. Ta ümises omaette väikest laulujuppi. Varsti jõudis ta kooliukse juurde. Tegi ukse lahti ja astus sisse. Mitte kedagi polnud ringi jooksmas. Mitte ühtegi tema sõpra polnud teda garderoobis ootamas. Viskas oma riided nagisse, võttis oma koolikotti ja läks klassi. Mart on jällegi hämmingus. Isegi õpetaja pole klassis. ,,Kus küll kõik on?" pomiseb Mart omaette. Ta astus klassist välja ja läks koolimaja peale jalutama, otsides teisi. ,,Halloo! Kas siin on keegi? Õpetaja? Kristjan?" hüüdis ta koolimaja
isegi raha eest. Haritud inimesed on edukad, aga kas edukus on nüüd uus õnne? Antud essees vaatlen haridust kui olulisemat tegurit õnnelikku elu saavutamiseks ja kuidas on see võimalik. Haridus on see, mis määrab isiku rolli ühiskonnas. Harimata inimesi määrab ühiskond tavaliselt automaatselt alamklassi. Nende seas on palju kuritegijaid ja töötuid. Juba 19. sajandis elanud prantsuse kirjanik Victor Hugo ütles: “Kes avab kooliukse, sulgeb vangla oma”. Õnneks tänapäeval on põhikool kõikidele kohustuslik ning seadusrikkujate arv on märgatavalt vähenenud 200 aastaga. Aga ka põhiharidust ei tunnistata nii nagi kõrgharidust. Kas kõrgharidus garanteerib head töökohta? Ei, aga tõenäosus on suurem kui harimata inimestel. Kuid ühiskond ei pelga harituid inimesi ja juba see on õppimise väärt kui tunned ennast teiste seas mugavalt.
Ka lasteaias õpetatakse lastele eakaaslastega suhtlemist ja tehakse ettevalmistusi kooli minekuks. Ka kõrges eas inimestel on olenemata vanusest võimalik õppida koolis. Nagu Härra Maurus ütles teoses "Tõde ja õigus," et tema uks on kõigile avatud, peaasi et oleks raha. Tänapäeval on palju neid noori, kes jätavad haridustee pooleli, kuna nad ei saa hakkama või ei viitsi lihtsalt koolis käia. Victor Hugo on öelnud:" Kes avab kooliukse, suleb vangla oma." Ma arvan, et see on natuke liialdatud, kuna leidub ka inimesi, kes on jätnud koolitee pooleni, kuid on suutnud elus saavutada nii mõndagi. Neile on antud võimalus, kuid nad on sellest loobunud ja otsustanud ainult elukooli kasuks. Samuti on ka maailmas neid, kes tahaksid väga õppida ja koolis käia, kuid neil puuduvad võimalused. Sellised põhjused võivad olla majanduslikud, tervislikud ja traditsioonilised. Traditsiooniliste põhjuste all on
Haridus kas kohustus või võimalus ,,Kes avab kooliukse, suleb vangla oma" (V.Hugo). Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus jõuda kaugele ning on inimesi kes noores eas ei hinda hariduse eeliseid ja lasevad oma võimaluse käest. On ka teada ,et hariduse omandamine on kohustuslik seitsmeteistkümne eluaastani või siis põhikooli lõpuni. Samuti on võimalus ennast edasi harida ehk õppida edasi , kasvõi elu lõpuni.
annaabi.ee 
