registreerimise kaardil. 4.2 Kõik allüksuste juhid saavad esitada koolitussoovid oma allüksuse kohta personalijuhile vormil ,,Koolitustaotlus". Koolitussoovid esitatakse 2 nädalat enne koolitusplaani koostamist. Koolitusplaan koostatakse majandusaasta alguses. 4.4 Koolituskava väljatöötamise käigus tegeldakse konkreetsete koolituskursuste ja asutuste (koolitajate, projektijuhtide) kohta info kogumisega ning koolituse vormide valikuga, lähtudes koolitusvajadusest, koolitusprioriteetidest ja finantsvõimalustest. Koolituskavas tuuakse ära koolituse kuupäev, koolituse teema, koolituse tüüp, koolituse läbiviija, osaleja, koolituse maksumus, majutuse toitlustuse kulud, kulud kokku ja märkused. Koolitusdokumendid 4 4.5 Koolituskursusel võib osaleda struktuuriüksuse juhi nõusolekul iga töötaja, kui ta on
Edaspidi brigaadi esimeseks liikmeks saada sooviv õde peab olema töötanud teatud aja ja läbima eksami, mis annab võimalise saada erialalt erakorralise meditsiini õeks ja olla kiirabibrigaadi I liige. Aastas on igal õel ette nähtud läbida kuuekümne tunni ulatuses koolitusi, millest vähemalt viiskümmend protsenti iga õe koolitusest peab olema erakorralise meditsiini eriala või kiirabi koolitust. Koolitusplaan koostatakse aasta alguses lähtuvalt individuaalsest koolitusvajadusest. Igal aastal tuleb lisaks läbida Terviseameti poolt kohustuslikud koolitused. Koolitusvajaduse selgitab välja, plaani koostab ja koolitused korraldab osakonna juhataja. Koolitusplaani kinnitab Haigla õendusjuht. Koolitusplaan esitatakse 31. märtsiks ka Terviseametile. Asutuse seisukohast on oluline tagada õdedele riiklikult etteantud tundide arv koolitusi. Personali motiveerides ja koolitades on võimalik tagada kvaliteetne õendusabi.
● Suurendada töötaja informeeritust tegevussuundadest; ● Suurendada töötaja teadlikust sellest, mida temalt oodatakse ja millised eeldused tal selleks olemas on; ● Suurendada töötajas motivatsiooni ja rahulolu. Juht peaks vestluse käigus: ● Andma hinnangu eelmise perioodi tegevusele (ka enda osale selles); ● Panema paika plaanid järgmiseks perioodiks. Juht saab ettekujutuse töötaja arenguvõimalustest, soovidest, võimete rakendatusest, koolitusvajadusest. Töötaja saab ettekujutuse oma nõrkadest ja tugevatest külgedest, praegustest ja tulevastest ülesannetest, ülemuse arvamusest ja hoiakutest. Vestluse tulemused protokollitakse. HINDAMISVEAD Hindaja isikust tulenevad vead: Osaline tajumine; “info pakkimine”; ebakindlus; eelarvamused; liigne rangus / leebus; keskpärasuse sündroom;
annaabi.ee 
