Väljundite indikaatorid võivad olla kvalitatiivsed, näiteks teatud aine õppekava väljaarendamine. Tulemus võib olla ka loendatav, näiteks koolitatud koolitajate arv. Projekti väljundite efektiivsuse hindamiseks kasutatakse suhtarve. Sisendeid võrreldakse väljunditega suhtarvuna teineteisesse, näiteks keskmine koolituse kulu ühe koolitatu kohta. Kui koolitus on projekti jätkuv osa, on võimalik võrrelda eri koolitustegevuste keskmisi kulusid ning näha, kas kulud kipuvad kasvama või kahanema. Sarnaselt võib keskmisi kulusid võrrelda eri projektide juures ning riiklike või rahvusvaheliste keskmistega. Väljundite hindamisel kasutatakse samuti aruandlust ning vajadusel intervjuusid asjaosalistega. Otsesed eesmärgid Hinnatakse projekti eesmärkide saavutamise määra. Kui projekti eesmärke ei saavutatud, peab hindaja
Rohkem kui vanus mõjutavad õpitava omandamist kk-tingimused ja aktiivne eluhoiak, oluline on õpimotivatsioon. *Organisatsiooni koolitusvajaduse hindamine: Organisatsiooni koolitusvajaduste hindamiseks sobivad: - dokumentide ja muu info analüüsimine (nt strateegia, tegevusplaan, parendustegevuste kava, uute tööprotsesside kirjeldused) ; - kliendi ja töötajate rahulolu uuringud; - tööõnnetuste statistika; -personaliplaneerimise tulemused; - eelmiste perioodide koolitustegevuste tulemused; - intervjuud või ankeedid juhtide ja teiste võtmeisikute arvamuste kogumiseks Koolituse tulemuslikkus on koolitusele seatud eesmärkide täitmine. Koolituse hindamine hõlmab nii koolituse tulemusi, mõju kui ka kogu koolitusprotsessi analüüsi. Täiskasvanute õpetamine: Täisk õpetamise üks olulisemaid aluseid väljendab printsiipi, et õpetamine ja õppimine kuuluvad ühte ja täiendavad teineteist.
Lisaks toetustele on 2011 aastal välja arendatud sektori, teadus-arendus asutuste ja administratsioonide esindajate poolt ,,Kalakasvataja" kutsestandard ning sellele vastav õppekava. Töö rannakaluri-, avamerekaluri- ja kalandusspetsialisti kutsestandardite uuendamisega jätkub 2013 aastal Kutsekoja eestvedamisel. Täiendusõpet kalandussektorile on teostatud EKF toel läbi Kalandusvõrgustiku, Kalanduse teabekeskuse ja meetme 4.1 ,,Kalanduspiirkondade säästev areng" koolitustegevuste tegevussuuna raames. 2012 aasta andmetel oli Kalandusvõrgustiku 69 poolt läbi viidud 14 koolitust summas 15 474 EUR, Kalanduse teabekeskuse poolt 14 koolitust summas 26 905 EUR ja koolitustegevuste tegevussuunas heaks kiidetud 35 projekti summas 406 893 EUR. Kalandusvõrgustiku ja Kalanduse teabekeskuse poolt lisaks kursustele on läbi viidud infopäevi, õppereise, ümarlaudu ja konverentse:
annaabi.ee 
