-Võimaldab koostada programmi vastavalt organisatsioonis tekkinud spetsiifilistele vajadustele -Võimaldab kokkuhoidu koolituse kuludelt (korraldamine, ruumide kasutus, koolitaja kasutamine) -Võimaldab juurutada õppiva organisatsiooni kontseptsiooni -Võimaldab siduda organisatsioonisiseselt koolitustegevust karjääri arendamisega (näiteks mentorlus) -Võib tekitada liiga ühekülgset mõtlemisviisi ja konformsust -Oluline koolituskeskkonna loomisel tagada osalejate pühendumine koolitustegevusele 18. Koolituseelarve koostamise põhimõtted. Koolituseelarve alusel planeeritakse ja kontrollitakse koolituskulusid. Koolituseelarve koostamine on vajalik selleks, et teavitada organisatsiooni juhtkonda koolituse jaoks vajalikust rahasummast. Enne koolituse jaoks summade planeerimist on vaja välja selgitada, kas koolitusturu pakkumine vastab organisatsiooni nõudlusele. 19. Arenguvestlus- mis see on ja milleks? Kuidas läbi viia?
koolitustegevuse korraldamisel, koolituse arvestuse pidamisel, aruandluses ja koolituse tulemuslikkuse hindamisel (Mõttus 2004, 55-57). 1.8. Koolitusvajaduse hindamine Koolitusvajadus on erinevus tegeliku ja soovitud olukorra vahel, mida saab vähendada koolituse abil. Koolitusvajaduse hindamise eesmärgiks on välja selgitada, millises osas tegelik olukord soovitust erineb, kas ja mil määral see on kõrvaldatav koolituste abil. See on aluseks kogu koolitustegevusele ja selle tõepärasusest sõltub otseselt koolituse tulemuslikkus. (Mõttus 2004, 43) Koolitusvajaduse hindamise alused vastavad arenguvajadustele, millele koolitus antud ajaperioodil keskendub. Tavaliselt jaotatakse koolitusvajadused kahte gruppi: 1. erialaste teadmiste ja oskuste arendamisega seotud koolitusvajadused, kus koolitus on suunatud töötaja otseste kohustuste efektiivsemale täitmisele; 2. motivatsiooni ja meeskonnatööks vajalike hoiakute arendamisega seotud
Koolitusaasta lõpuks ning koolituse tulemuslikkuse hindamise tulemusena peab valmima kokkuvõte. Personalitöötaja analüüsib saadud info põhjal koolitstegevuse efektiivsust, koolitusprogrammi ja koolituseelarve täitmist ning koostab aruande, mis on arvestatav dokument juba järgneva perioodi koolitusvajaduste analüüsi protsessis. Iga-aastase töö rahulolu uuringuga on võimalik saada üldine hinnang organisatsiooni koolitustegevusele. Töötajate arendamine ja koolitusprogramm peab tagama üldiste teadmiste ja oskuste suurendamise täienduskoolituse ning organisatsioonisisese rotatsiooni kaudu liikumisega ühelt töökohalt teisele, mille tulemuseks on mitmekülgse kogemuse omandamine. 11
annaabi.ee 
