, Vare 2000: 34). Pikaajalised töösuhted kujunesid EAKLil maailma suurima ametiühingukeskuse Rahvusvahelise Vabade Ametiühingute Konföderatsiooniga (ICFTU). Aastatepikkune 12 koostöö sujus ka Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooniga (ETUC), ehkki ametliku staatuse (vaatlejaliige) selles organisatsioonis omandas EAKL alles 1998.aasta märtsis. Nii ICFTU kui ka ETUCi osavõtul viidi läbi mitmeid koolitusseminare ning saadi neilt oskusteavet ja abi koolitusmaterjalide väljatöötamisel ja avaldamisel. Põhimõtteliselt sama käib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kohta, kes aitas mitme EAKLi trükise väljaandmist finantseerida (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 39). 13 3. Hetkeolukord Eestis Eesti ametiühingud on kümne aastaga muutunud nõukogulikust hüvede jagamise
sularahaautomaadid ja jaekaubandus. Krooni sularaha kõrvaldati käibelt pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu. Alates 1. detsembrist 2010.a. oli elanikkonnal võimalik soetada uue rahaga tutvumise eesmärgil ka euromüntide stardikomplekte, mis sisaldasid kõiki käibeletulevaid Eesti euromüntide nominaale. Stardikomplektis on kokku 42 münti väärtuses 12,79 eurot ning ühe stardikomplekti maksumus on 200 krooni. Eesti Pank viis 2010. aasta jooksul läbi sularahakäitlejatele suunatud koolitusseminare, eesmärgiga jagada teavet euro 11 sularaha turvaelementide kohta, et seeläbi minimeerida euro sularaha võltsingute levikut. Kindlasti suures osas tänu koolitustele avastati esimesed võltseurod Eestis juba 4. päeval pärast rahavahetust ( 4.jaanuar ). Kaardimaksed muutusid europõhisteks alates -päevast. Eurole üleminekul lähtuti sellest, et üleminek toimuks minimaalse katkestusega
abistamise võimalused. Uue ja otseselt ennetava tegevusena on käivitunud rasedate ja noorte vanemate koolitamine 2 kord kuus. Noored vanemad omandavad teadmisi nii lapse hooldamise ABC-st kui ka psühholoogia vallast. Vajadusel nõustab neid sotsiaaltöötaja. Plaanis on hakata tegema grupitööd koolis kiusatud laste ja nooretega, et nad saaksid omandada oskusi ja teadmisi, mis aitaksid neil enesekindlamalt, julgemalt ja riskialtimalt tulevikule vastu minna. Tugikeskus korraldab koolitusseminare -- nii linnasiseseid kui vabariiklikke, nii kodumaiste kui ka välismaiste koolitajatega. Näiteks viis hollandi lastepsühholoog Han Spanjaard 2001.a sügisel läbi koolituse "Kompetentsuse mudel". Õpiti käitumisprobleemidega lastega toimetulekut. Samuti on keskus praktikabaasiks TÜ sotsiaalteaduskonna üliõpilastele. Tugikeskuses on ainulaadne väärkohtlemist käsitlevate materjalide kogu. Siinsete jõududega on esmakordselt Eestis välja antud raamat "Lapse
annaabi.ee 
