veerand klassi. Sügispoolaasta keskel oli Reiman 11. ja selle lõpul 8. kohal. Kuid teda ei peetud veel küllalt küpseks II klassi jaoks ja jäeti veel semestriks tertsiasse. Uue semestri kesekel aga oli ta klassis 2. kohal ja kevadel saab sekundasse (teise klassi). Kui 5.augustil kool uuesti algas, oli sekundas 25 õpilast. Oli tähele-pandav, et Reiman semestri keskel oli 15-nes, kuid semestri lõpul nihkus 16. kohale. Kreiskooli numbriraamatus leidub Reimani sekundas saadus esimese koolitunnistuse algtekst. See sisaldas hinnangutena enamasti ,,hea", ,,õige hea" ja ,,üsna hea". Üldotsuses tõstis õpetaja Kuhlbars teiste seas esile ka Villem Reimani usinust ja hoolt. Järgmisel semestril 1876. a. I poolel kerkis Reiman kiiremini ettepoole: veerandaasta lõpuks 6. ja kevadeks 3. kohale 26 seast ning viiakse sügisest 1876 priimasse. Seejuures rõhutas Kulhbars üldhinnangus nelja muu õpilase seas V. Reimani küpsust, õpetaja Paetzen kiitis teda ja
korraga, vaid aeglaselt, sest seal elasid indiaanlased taheti hoiduda suurtest konfliktidest valgete ja indiaanlaste vahel. ..* Kolooniate haldamis ja kaitsekulutused olid suurenenud, seetõttu nende kulude katmises pidid Inglismaa arvates osalema ka kolooniad. Järelikult tuli neilt nõuda rohkem makse. Näiteks tekitas probleeme tempelmaksuseadus spetsiaalne maks ametlikele dokumentidele ja ajalehtedele (nt koolitunnistuse kättesaamiseks paberil pidi maksma). See küll tühistati mõne aja pärast, kuid ometigi rõhutas parlament, et temal on õigus kolooniaid maksustada. Veel üks näida on suhkruseadus Inglismaa lubas Ameerikasse suhkrut sisse vedada ainult Inglismaa valdustest (kuigi Prantsusmaa valdustest oleks see odavam ja kiirem olnud). Tekkis salakaubandus, kuid Inglismaal olid piisavad vahendid selle ohjes hoidmiseks. PÕHILINE PROBLEEM oligi: Kas inglise parlamendil, kus pole kolooniate
Loomulikult ei tähenda see, nagu ei tohiks me lastele midagi kinkida ja neile taskuraha anda. Me kingime lapsele midagi ja anname talle taskuraha, aga me ei kauple temaga ega maksa kinni pisiteeneid. Kiitust saab väljendada mitmel erineval viisil: naeratusega, kiitva sõnaga, julgustava märkusega, puudutusega, paitusega, teatud õiguste andmisega, lubadusega ning aineliste asjadega, nagu koolitunnistuse head hinded, kiituskirjad, kingitused, raamatud, lilled, maiustused, ekskursioonid jms; Hea hinne on kiitus! Laps tuleb esimesse klassi. Ta on täis uudishimu ja tahab kõike teada. Kuidas hakkab tal koolis minema ning missuguseks kujuneb tema koolihoiak, oleneb palju õpetajast. Õppeaasta algusest peale on vaja hakata pingsalt tööle: tuleb käima panna jõukohane ja meeldiv tegevus,
annaabi.ee 
