ning ka ümbritsev keskkond talle seda meelde tuletab (ettevõttes toimuv koolitusel õpitut peegeldab), hakkab jää vaikselt liikuma. On vaja, et seesama uus käitumismall tuletaks end koolitatavale meelde rohkem kui see üks kord, mil ta seda koolitusel kuulis. Need on küll töötajatele mõnusad ja pingevabad päevad, mis mööduvad tavaliselt soojas ja hästivalgustatud ruumis ning targa inimese mõtteid kuulates, nendel päevadel tekib ka koolitatavatel endal palju tarku mõtteid, aga soovitud muudatust koolitatava käitumises ühest sellisest päevast kindlasti ei tule. Eks midagi ju ikka külge jääb, koolitaja oskab väga veenvalt ja huvitavalt rääkida ning osalejad on kõik intelligentsed inimesed. Aga kui koolitatav ei väärtusta seda muutust, mida tal tööalaselt vaja on, siis jääb külge hoopis mõni muu, põnevam mõte. Siis kerkib esile mõni tema
kuulis. Ma pean peamiselt silmas neid koolitusi, mis tellitakse ettevõttesse ühekordselt mõne konkreetse probleemi lahendamiseks: näiteks, kui kohviku juhataja tajub, et tema töötajad ei teeninda piisavalt hästi (või innukalt või sõbralikult) ja ta kutsub appi teeninduskoolitaja Need on töötajatele mõnusad ja pingevabad päevad, mis mööduvad tavaliselt soojas ja hästivalgustatud ruumis ning targa inimese mõtteid kuulates, tekib ka koolitatavatel endal palju tarku mõtteid. Aga kui koolitatav ei väärtusta seda muutust, mida tal tööalaselt vaja on, siis jääb külge hoopis mõni muu, põnevam mõte. Siis kerkib esile mõni tema jaoks hetkel isiklikus elus oluline teema, mida ta parajasti oluliseks peab või mis haakub tema isiklike arenguvajadustega. Koolitusplaan ei ole seadus. Hea koolitusplaan areneb koos ettevõttega, muutub koos vajaduste muutumisega ja on ,,elav". Hea koolitusplaan annab raamistiku ja põhimõtted kõigiks
läbida kõikidel lastekaitsetöötajatel, ja lisamoodulist, kus lastekaitsetöötajatel on võimalik aineid valida. Sotsiaalministeeriumi plaani kohaselt on täiendkoolituse mahuks 260 tundi, mis tuleb lastekaitsetöötajatel läbida viie aasta jooksul. Lõplikult pole kokku lepitud, kas koolitused toimuvad koolituskava (st etteantud ained) või pädevuste (st ette antakse pädevused, mis tuleb omandada ja koolitatavatel on valikuvõimalus, millised koolitused läbida) põhiselt. Oluliseks probleemiks seoses täiendkoolituste süsteemi juurutamisega on see, et pole selge, kes hakkab täiendkoolitusi korraldama. Kaalutakse erinevaid alternatiive, millest tõenäolisim on täiendkoolituste korraldamise delegeerimine TAIle, kuigi tegevusplaani ei ole kokku lepitud. TAI on valmis seda rolli kandma, kui talle antakse piisavad ressursid ülesande täitmiseks. Ebaselge on, kas TAI koostab ise