osas tööturul, nimelt on naiste osakaal tööturul kasvanud 3,2 % võrra aastatel 1999-2003, jõudes 15 vanas Euroopa Liidu riigis 56,1%-ni (Lissaboni eesmärgiks oli 57% 2005 aastaks). Kuid eelkõige on Euroopa tööhõivestrateegia püüdnud riiklikke tööhõivepoliitikaid muuta aktiivsemaks ja ka profülaktilisemaks, mis tähendab enamate töökohtade loomist, samas ka töökohtade paremaks muutmist, inimeste propageerimist koolitamistele jmt. Ühesõnaga abirahade süsteemid pidid motiveerima inimesi tööle naasma. Statistika näitab, et nende 6 tööturu reformide tagajärjel on võrreldes varasemate majanduslangustega töökohtade kaotamine oluliselt vähenenud. Euroopa tööhõive eesmärkide saavutamiseks oli Euroopa Sotsiaalfondi eelarves ette nähtud 62,5 miljardit eurot ajavahemikuks 2000-2006. See raha oli
netti ja arvutit igapäevaste toimingute tegemiseks. Samuti on see suureks plussiks, et lastekodude ja suurperedele jagatakse toetusi ja kingitakse arvuteid, et lihtsustada nende elu ja toimetusi. Alates 2007 aastast on infoühiskonna arenguks toetatud Eestit 63,9 miljoni euroga. Kõige suurema mahuline rahastamine oli programmil ,,Infoühiskonna teadmiste tõstmine" Alates 2011. aastast on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama IT tudengite tegevusele ja nende võimalikele koolitamistele. Taavi Kotka sõnul on väga raske teenida raha ja see niisamuti ,,üles korjata", kuna puuduvad inimesed, kes aitaksid ja kelledel on olemas vajalik kvalifikatsioon. Samas võib seista probleem ka selle küsimuse juures, et tööandjad ja ettevõtted ei planeeri enda tegevust nii pikalt ette, et saaks üldse mõelda tuleviku väljavaadete peale. Muidugi infotehnoloogiaga on ka see probleem, et eksisteerib mingi osa inimesi, kellede
keskkonnaga. Oluline oleks juba algusest peale pere juures olla ja anda juhiseid, mis aitaks hakkama saada. Eestis on aga väga levinud mentaliteet, et tuleb ise perekeskselt hakkama saada, mistõttu on kergemad tulema stress ja pinged, mis kanduvad lastele edasi ja elu mida elatakse ei ole pingevaba. Leian, et rohkem tuleb ka riigisiseselt suuremas plaanis liikuda vanemluse toetamise süsteemile lähemale ja tasuta nõustamistele, koolitamistele. Oluline oleks, et keegi ei peaks elama infosulus, toetavad organid ja asutused oleks kõigile teada ja kättesaadavad. Ei saa välja jätta kooli, kus lapsed ja noored veedavad enamuse oma ajast. Kui juhtub ka, et pere on mingil põhjusel võimetu probleemi märkama ja abi küsima, siis saab kool 14 sekkuda. Kooli üheks põhi eesmärgiks on teadmiste edasi andmine, et kõik inimesed