Töövabariigi" idee autor. 1918. aastal, kui noorel riigil tuli end maailmas nähtavaks kuuldavaks teha, juhatas ta Stockholmis käivitatud Eesti Informatsioonibürood. Gustav Suitsu lapsepõlvekodu Võnnu vana koolimaja, G. Suitsu lapsepõlvekodu on ehitatud 1874.a. Õppetöö kestis koolimajas 1951. aastani. Varasem külakool oli asutatud 1787.a. ja paiknenud 1874. aastal ehitatud koolimajast sadakond sammu kirdes. Hoone lõhuti 1925.aastal. G. Suitsu sünnikohaks oli koolitalu rehetare mõlema eelmainitud hoone vahel, mis on lõhutud sajandivahetusel ja mille aset tähistab nüüd mälestuskivi. Võnnu koolimajaga on olnud pikemat aega seotud G. Suitsu esivanemate ja lähedaste omaste elu ja tegevus. Aastatel 18491850 oli siin koolmeistriks luuletaja emapoolne vanaisa Jaan Kerge, keda osalt abistas selles töös algul poeg Johan ja viimasel aastal väimees Hindrek Suits, luuletaja isa, kes siia elama asudes täitis koolmeistri kohuseid aastail 18661874
Melioratsioonikahjutasude nõudmised muutusid talust väljatõstmise korral sagedasteks. Melioratsioonitöid hüvitati lahkuvale peremehele 1860. aasta Liivimaa talurahvaseaduse järgi aga ainult juhul, kui tööd olid tehtud mõisniku loal. EAA, f. 3760, n. 1, s. 2351, l. 48 Lahmuse vallavolikogu 11. mai 1881 otsus mõisa pärijatelt Jennylt ja Fannylt koolimaa väljaostmise kohta Mõis küsis 10taalrilise koolitalu eest 2400 hõberubla. 10taalrilist kohta võib pidada keskmise suurusega taluks (keskmikeks loetakse 1020 taalri suuruseid talusid). Koolitalu osteti 1882. aastal ja suhteliselt soolase ostusumma tasumise kergendamiseks kanti mõisalt sellele üle 700 rubla väärtuses pantkirjavõlga Liivimaa krediitsotsieteedi kasuks. EAA, f. 418, n. 1, s. 5050, l. 47 Lahmuse mõisavalitsuse ja juustumeister Albert Renferi 17. veebruari 1891 piimarendileping
Omaette maja oli mitmel kihelkonnakoolil, aga münes kihelkonnas ka osal külakoolidel. Kuna koolid olid halvas seisukorras, esitati 1787.a koolipatendi alusel koolimajade ehitamiseks kindel eeskiri pidid olema avar akende, ahju, korstnaga koolituba ning õpetaja eluruumideks kambrid. 19.sajandi teisel veerandil hakkas koolide ja nende jaoks ehitatud hoonete arv märkimisväärselt kasvama. Koolide jaoks eraldati maa koos õpetaja palgamaaga (nn koolitalu). Ilma rehetoata koolimaju hakati ehitama kõigepealt Lõuna-Eestis, eriti Viljandimaal, selles palkhoones oli üks klassiruum, 1-2 kambrit õpetaja korteriks, klaasaknad, korstnaga ahi. 19.sajandi teisel poolel oli koolimajades ka õpilaste ööbimisruum, nende toidukraami jaoks sahver, kaks elutuba, õpetaja köök, sahver ja esik. Magasiaidad Riigitalupoegade majandusliku seisu parandamiseks hakati rajama laenuviljaaitu ehk magasiaitu, kust hätta
annaabi.ee 
