seisvat rahvuslust. Tegevus Tõnisson taotles ka eestlaste majanduselu edendamist. Tema eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja hoiuühisused. Lõi esimese Eesti poliitilise partei - Rahvusliku Eduerakonna. Tegevus 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse koolisüsteemi arendamisele, luues üle maa kooliseltse ning avades eestikeelseid gümnaasiume. Poliitiline karjäär Tõnissoni tegevus aitas kaasa tsiviilühiskonna kujunemisele Eestis, luues seega eeldused Eesti iseseisvuse sünniks. 1917.aastal asus Jaan Tõnisson esimese tuntuma eesti poliitikuna nõudma Eestile täielikku iseseisvust. Asus juhtima Eesti välisdelegatsioonide tegevust. Poliitiline karjäär Asutava Kogu valimistel saavutas Jaan Tõnissoni juhitud Rahvaerakond kolmanda koha 1919
protesteeris ägedalt tsaarivõimude poolt Eestis vallandatud karistusaktsioonide vastu. 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Siin ühines ta protestiliikumisega tsaarivalitsuse sammude vastu, millega üritati antud vabadusi tagasi võtta. Seetõttu istus ta mitmed kuud vangis. See ei suutnud Jaan Tõnissoni aktiivsust aga pidurdada. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse koolisüsteemi arendamisele, luues üle maa kooliseltse ning avades eestikeelseid gümnaasiume. Hoogsalt arenes ühistegevus ja põllumajandus, mis aitasid kaasa jõukuse üldisele kasvule Eestis. Jaan Tõnissoni tegevus aitas kaasa tsiviilühiskonna kujunemisele Eestis, luues seega eeldused Eesti iseseisvuse sünniks. Peale I Maailmasõda kasutasid eestlased tsaarivõimu kokkuvarisemist ning saavutasid endale Vene Ajutiselt Valitsuselt õiguse autonoomiale ja rahvusväeosade moodustamisele. 1917.aastal asus Jaan
1906. aasta suvel Tartus avatud Baltikumi uhkeim seltsimaja ,,Vanemuise" seltsi uus hoone andis eestlastele raskel hetkel vajaliku annuse iseteadvust ning usku tulevikku. Ning kuigi Tõnissonil Stolõpini reaktsiooni saabudes oma poliitilise tegevuse eest paar kuud vanglas tuli istuda, säilitas ta ometi ,,Postimehe" ja seega ka mõju Eesti arengule. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse koolisüsteemi arendamisele, luues üle maa kooliseltse ning avades eestikeelseid gümnaasiume. Hoogsalt arenes ühistegevus ja põllumajandus, mis aitasid kaasa jõukuse üldisele kasvule Eestis. Jaan Tõnissoni tegevus aitas kaasa tsiviilühiskonna kujunemisele Eestis, luues seega eeldused Eesti iseseisvuse sünniks. Soodne võimalus selleks avanes I Maailmasõja järellainetuses puhkenud Vene revolutsiooni käigus. Tsaarivõimu kokkuvarisemist kasutades reageerisid eestlased kiiresti ning saavutasid
annaabi.ee 
