• Mälestusmärk asub Tallinna Reaalkooli ees(Estonia pst 6) • Selle algupärandi autoriteks olid skulptor Ferdi Sannamees ning arhitekt Anton Soans • Ferdi Sannamees (1895–1963) oli Eesti skulptor • Sannamees oli aastast kunstiühingu Pallas ja aastast EKKKÜ liige, Eesti Kujurite Keskühingu asutajaid aastal ja Eesti Kunstnike Liidu liige • Anton Lembit Soans (1885 –1966) oli • Nõukogude võimude käsul lammutati sammas 23. septembril 1940. aastal kogu koolirahva silme all • Õpilasi hoidsid tagasi monumendi kaitsele tormast lukku keeratud kooliuksed • Hiljem austati leianseisakuga äraviidud monumendi asukohta • Esialgne kavand nägi ette keskse kuju kõrvale veel kaht kuju, mis kujutanuks kaht surmavalt haavatud sõdurpoissi • Kolmest kujust valmis vaid keskmine • Kuju modell oli Nikolai Matvejev, viimistlemisel Harry Neumanskraft • Pärast selle taaspüstitamist 1941. aastal hävitati see 1948. aastal
grupinõustamine , testimine ja siis on karjäärinõustaja koolipäeva lõpuni koolimajas, et soovijad saaksid individuaalset nõustamist. Tihti kutsutakse meie karjäärispetsialiste ka lõpuklasside lastevanemate koosolekutele. Oleme aidanud koolidel korraldada karjääriinfopäevi, töö- ja tudengivarjupäevi. Igal sügisel oleme oma karjäärimaterjalidega osalenud Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledzi poolt korraldataval ,,Koolirahva ideelaadal" see on ideede ja materjalide saamise-vahetamise mess maakonna õpetajatele. Aasta suurim (koostöö)üritus on kahtlemata karjääriinfopäev ,,Otsi oma rada", kus tutvustavad ennast nii kutse- kui kõrgkoolid, aga ka oma maakonna gümnaasiumid. Samal päeval on traditsiooniliselt ka meie koolitus koolide kontaktisikutele ja õpetajatele. Uus külg koostöös koolidega on ühistegevus Läänemaa Noortekoguga, kuhu kuuluvad koolide õpilasesinduste esindajad
Kirjaniku sündimise ajal oli ühes maja otsas kool, teises otsas õpetaja korter ning keskosas kohturuumid. Kooliaia ääres on tamm, mille Johannes Semper kuueaastasena mulda oli asetanud ja jõuksalt seal edasi on sirgunud. Seda tuntakse Semperi tammena, mis on elus tänini, hoolimata tormi lõhkumistest ja põletavatest suvekuumustest. Kooliõpetajaperel oli suur aed, peeti ka lehma ja kodulinde, kuid talutööd tavalises mõttes polnud, mistõttu koolirahva elu oli tegelikult erinev harilikust taluelust. Pahuvere koolimajas veetis Johannes Semper üheksa esimest eluaastat. Esimesed teadmised sai ta isa juures vallakoolis, kus Johannes käis juba varakult tunde pealt kuulamas. Pahuvere koolmeistri kodus armastati raamatuid ja muusikat, mis andis esimesi vaimseid äratusi eluteele kaasa. Lugemisoskuse omandamisel, hakkas Johannest eriti huvitama isa raamatukogu.
annaabi.ee 
