Hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste elanike olemasolust ja kosmilisest pluralismist. 19. sajandi alguses arvas Baieri füüsik ja astronoom Franz von Gruithuisen kuul nägevat jälgi põllumajandusest ja Veenusel valguseid, mida pidas ta metsatulekahjudeks. Sajandi lõpus nähi ka Marsil nö kanaleid ja jälgi põllumajandusest, mis tõenäoliselt oli optiline illusioon. Peale seda usuti tugevalt, et Marsil leidub mingisugune kõrgkultuur. Veel 1920. aasta Eesti kooliraamatutes oli kirjas, et Marsil vahetub taimkate ja seetõttu osad piirkonnad on seal muutuvad. Suurtemate teleskoopide ehitamisega ja esimeste kosmosereiside tegemistega lükati need väited ümber. Kuid miski pole lükanud veel ümber väidet, et kuskil, kasvõi 100 valgusaasta kaugusel leidub üks planeet, kus eksisteerivad kasvõi prokarüoodi sarnased eeltuumsed organismid. Püüdes leida elutunnuseid universumist, peame me teadma mida otsida. Me peame
võimekas kirjanik (kasutas kirjanikunime C.R.Linnutaja), rahvakooli sisuline uuendaja. Põhjaliku murrangu eestikeelse hariduse sisus tõi oma uues kirjaviisis kooliraamatutega: ,,Uus Aabitsaraamat", ,,Kooli Lugemise raamat" I-III. Lisaks nendele veel uutelt alustelt koostatud saksa keele õpik ning lugemik tütarlastele ,,Helmed". Pidas määravaks ilmalikku, loodusteadustel põhinevat haridust. Esmakordselt oli tema kooliraamatutes nii rohkesti ruumi antud eestlaste maa, ajaloo, keele, elutingimuste, kultuuri valgustamisele. Jakobsoni lugemikud olid ühtaegu meie kirjanduse esimesed eelkõige lüürika valikkogud. Neis olid Koidula, Hurda, Veske, Reinvaldi jt tänaseni tuntud luuletusi. Oli esimene, kes viis ,,Kalevipoja ,, kooliõpilasteni ning tegi oskuslikult valitud katkendite abil eepose ideelise tuuma laiemateski hulkades tuttavaks ja mõistetavaks. Tema vähene luulelooming on tagasihoidlik
algupärase, tõeliselt rahvusliku ilukirjanduse. Carl Robert Jakobson (1841-1882) - rahvusliku liikumise radikaalse suuna aktiivne juht, EkmS asutajaliige, seltside juhtiv ja aktiivne liige, radikaalse ajalehe ,,Sakala" asutaja, toimetaja (1878- 1882), kõnemees ja publitsist, kirjanik, rahvakooli sisuline uuendaja. Põhjaliku murrangu eestikeelse hariuse sisus tõi Jakobsin oma uues kirjaviisis kooliraamatutega ,,Uus Aabitsaraamat.." (1867). tema kooliraamatutes oli esimesena ruumi eestlastemaa, ajaloo, keele, elutingimuste, kultuuri valgustamisel. Jakobsoni lugemikel oli otsene mõju eesti kirjanduse arenguprotsessis - need olid meie kirjanduse esimesed, üsna ulatuslikud, eelkõige lüürika valikkogud. Samuti oli Jakobson esimene, kes viis ,,Kalevipoja" kooliõpilasteni ja tegi selle tuuma teatavaks mõistetavaks. Omas ajas mõjurikkad olid Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet" (peetud Vanemuises 1868-1870, trükis
annaabi.ee 
