Tänapäeva vanematel on arusaam, et kuueaastaselt kooli minev laps on perekonna au ja uhkus. Märkamata jääb aga tõsiasi, et laps ei pruugi valmis olla kooli koormuseks. Kuueaastaste laste puhul tasuks vanematel hoolega mõelda, et äkki oleks ikkagi õige lapse lapsepõlve pikendada. Mõnikord juhtub ka olukordi, kus laps on vanuse järgi koolikohuslane, kuid ta pole kehaliselt, vaimselt või sotsiaalselt valmis kooliga liituma. Sellisel juhul tasuks vanemal mõelda koolipikenduse taotlemise peale, kuna sellise lapse kooli panek võib tekitada lapsele suuri lööke. Koolipikenduse saamine pole häbiväärne ega taunitav. (Ots, 2008, 48) 3.2 Milline kool valida? Viimasesse rühma minnes algab vanematel ,,paanika". Küsimusi tekib erinevaid: millisesse kooli panna laps? Milline kool on kõige parem? jne. Mille järgi valivad lapsevanemad kooli? Kindlasti on esikohal järeltulija huvid. Tähtsaks
vastavad mänguasjad ja ülesanded); järjekindlus. Mõnedel käitumuslike raskustega lastel on raskusi keskendumisega, aktiivsuse säilitamisega ning sellest tulenevalt ka õppimise ning korrale allumisega. Niisuguste probleemidega lastele pakume järgmisi leevendusi: individuaalne arenduskava (lähtudes lapse erivajadusest); koolipikendus (lapsel on võimalus kooli minna ka hiljem kui seitsme aastaselt kui talle annab koolipikenduse kohaliku omavalitsuse poolt loodud nõustamiskomisjon) kui lapsel on võimalus lasteaias saavutada kooliminekuks vastav kompetentsus õppeaasta jooksul; individuaalsed tööd lapsega, et ta suudaks toime tulla lasteaia õppekavaga. Lasteaed saab pakkuda tugiteenusena logopeedi teenust, vajadusel tegeleb häälikuseade ning kõikide psüühiliste protsesside arendamisega. [5] Kokkuvõtte
kasvatusprotsess (sh õppekorraldus, õppemeetodid; huvitegevus; rühmade komplekteerimine; tervisedendus; erivajadustega lastega tehtav töö jne); koostöö huvigruppidega; ressursside kasutamine. · Koolivalmiduskaart on dokument, milles kirjeldatakse laste, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1 okt 7-aastaseks (ja keda tahetakse varem kooli panna või kes on saanud koolipikenduse), arengu tulemusi üldoskustes ja õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades lähtuvalt riiklikust õppekavast, tuues välja lapse tugevused ja arendamist vajavad küljed. Kaardi allkirjastavad selle koostamisel osalenud isikud (õpetajad, tugispetsialistid, vanem, direktor või volitatud isik). Vormi kehtestab direktor lasteasutuse õppekavas. Kaardile märgiakse lapse lasteasutuses viibitud ajaperiood. Andmeid säilitatakse lasteaias 5 aastat. 9
annaabi.ee 
