16 Lisad Lisa 1 Küsitlusankeet Millal lõpetasite Lustivere kooli? Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik) Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale? Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud? Millega tegelete/olete tegelenud seal? Kui tihti te külastate Eestit? Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama? Mida sooviksite Lustivere kooliperele? Mis on teie arvates Eesti asi? Kuidas on teil perega lood? Kas lapsi on jne. 17 Lisa 2 Tagasitulnud ankeedid 1) Anneli Rõuk (O’Brien) - USA Eestis lahkusin 1996 a pärast keskkooli lõpetamist ja asusin elamaLõuna Rootsi. 1998 a suundusin õppima ja elama USA-sse. Olen abielus, ja meil on peres 4 a tütar. Hetkel elame Connecicut-i osariigis, umbes tunni kaugusel New Yorgi linnast põhja pool. New Yorgis
Lõpukõne 2015 Lagedi Kool Kristiina: Lugupeetud direktor , õpetajad, lapsevanemad , külalised ja klassikaaslased! Valeria: Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Lagedi Kooliperele. Kristiina: Üheksa aastat tagasi me kohtusime esimese klassijuhataja valvsa pilgu all ja saime sõpradeks, aja jooksul kasvasime üheks. Seda kas me ka tulevikus sõpradeks jäeme näitab vaid aeg. Valeria: Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas. Kuid me oleme saavutanud peaaegu kõik enda soovid. Raske töö on viimaks puule viljad kasvatanud. Kristiina: Me oleme nüüd valmis jätkama
Teema on meile endale südamelähedane ja Tallinna Nõmme Gümnaasiumis on alati muusikat austatud. Leiame, et õigeid väärtushinnanguid ja traditsioone peab jätkama. Tahtsime meiegi oma kooliellu tuua rohkem helisid. Töö esimeseks eesmärgiks oli panna proovile õpilaste muusikalised teadmised ning loomingulisus. Samuti oli soovisime juhtida tähelepanu ka kooli nimekatele muusikutest vilistlastele, nende loomingule ning tutvustada neid kui andekaid inimesi kogu kooliperele. Muusikanädal toimus 26. jaanuar kuni 2. veebruar. Nädal algas esmaspäeva hommikul avakõne, projekti tutvustamise ning koori esinemisega. Teisipäevaks kaunistasime kooli seinad vilistlasi tutvustavate plakatitega ning kooliraadios mängiti vaid nende loomingut. Kolmandal päeval toimus põhikooli klassidele suunatud viktoriin. Viktoriin toimus kahes osas. Küsimuste voor, mille eesmärgiks oli teada saada, kui hästi orienteeruvad põhikooli
Kuressaares ? Tähendab ka kaugemad lapsed peavad hakkama käima Kuressaare Gümnaasiumis. Mis moodi see võimalik on ? Üldse see sulgemine , milleks seda vaja on , peaks olema rohkem põhjendatud. Sellepärast, et meie koolis saadav keskkooli haridus on väga hea. Kui võrrelda näiteks saaremaa gümnaasiumitega , siis meie tulemused on SÜGi järel teisel kohal. Et miks siis peab hakkama nii head asja rikkuma !? `` Meie kooliperele see sulgemis otsus ei meeldi. Sellise järelduse saame julgelt küsitluse põhjal tehe. Noored ei taha veel lahkuda ja linna minna. Majanduslikult teeb see asja raskeks vanematele, õpilastele ja õpetajatele. Kurb.
diabeeti, lapsed enamasti aga I tüüpi. Nende raviprogrammid on erinevad. Diabeediliit on aastaid korraldanud eraldi üritusi lapsdiabeetikutele ja noortele ning püüdnud lükata käima eraldi tugisüsteemi laste ja noorte jaoks. 2009.aastal loodi Eesti Laste ja Noorte Diabeediühing. Ühingu peamine eesmärk on esindada ja kaitsta diabeetikutest laste ja noorte õigusi ja huve. Koolilapsi ja -noori toetatakse kooliperele suunatud teavitustööga. Lapsdiabeetik peab tundma end ühtviisi hästi nii kodus, koolis kui ka puhkehetkel. Ühing aitab seista selle eest, et lapsdiabeetikutesse suhtutaks nagu tavalistesse lastesse. Ühing on edukalt käima lükanud diabeetikutest laste ja noorte vanemate omavahelise tugivõrgustiku, mis aitab peredel, kelle igapäevaseks kaaslaseks on lapse diabeet, oma rõõmude ja muredega koos paremini hakkama saada. Toimuvad on hakanud regulaarsed vestlusringid erinevates
annaabi.ee 
