toetav keeleõpe , . julgustav. Õpetaja toetab ja aitab mänguline keeleõpe . Õpe toimub läbi mängude, erinevad meetodid. ,,Mänguline õpe" tähendab, et laps ei pruugi arugi saada, et õppetegevus käib. Lapse meelest võib tegu olla õpetaja korraldatud mänguga. Õppimine ei pea tähendama, et lapsed täidavad laua taga töövihikuid. Laps õpib eeskätt kogemusest. Kogemusi aga omandab ta aktiivselt tegutsedes. Muidugi on tähtis, et kooliminev laps suudab eakohaselt pikalt istuda, alustatu lõpetada ja tähelepanelik püsida, et ka endale igavast materjalist aru saada, aga see kogemus tuleb lasteaias veedetud aja jooksul, mitte igapäevaselt istudes. Et mängulisest lõimitud õppetegevusest paremini aru saada, tegime samu praktilisi tegevusi, mida lastegagi. Üks neist oli ,,Mind ja keskkonda" ning matemaatikat siduv, suuresti üldoskuste arengut toetav toolidega ringmäng, mis on laste lemmik
Väikelaps mõtleb tegevuses, näiteks 3-4 aastane laps tegutseb enamasti katse-eksituse meetodil. Samuti mõtleb ta häälega. Eelkooliealise lapse mõtlemine on piltlik, kujundlik aga siiski- konkreetne. Kolmandast kuuenda eluaastani tabab vanemaid suur küsimusterahe. Lapsed erinevad küsimuste hulgast lähtuvalt üksteisest oma uudishimu määra poolest. See, kui laps ei küsi, ei tähenda et tal küsimusi poleks. Tal võib olla kogemus, et ta ei saa küsimusele vastust. Kooliminev laps näeb juba seost põhjuse ja tagajärje vahel. Samas ta ei oska minna mõttega nii, et leida tee tagajärjest põhjuse juurde. Alles noorukieas areneb välja abstraktne mõtlemine. (Tankler, M. 52-60) Kokkuvõte Usun, et pole olemas kahte identset inimest maailmas. Jah, ühemunaraku kaksikud võivad olla vägagi sarnased vaatluse põhjal kuid kui hakata süvenema, tuleb välja, et erinevused on ka nende vahel
1) sotsiaalne mõistmine (teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenurgast arusaamine ning võime teiste sisukohti respekteerida); 2) suhted eakaaslastega (oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega); 3) prosotsiaalne käitumine ( abistamine, jagamine). 13. Lasteaiaõpetaja laste sotsiaalsete oskuste arengu toetajana. On eeldatav, et 6-7 aastane lasteaiast kooliminev laps on sotsiaalsete oskuste arengus jõudnud teatud tasemele, kuid see ei tähenda veel, et need oskused on selleks vanuseks täielikult välja arenenud, n-ö lõppfaasi jõudnud. Põhirõhk on mõtlemise arengul, sest laste sotsiaalse võimekuse areng on tugevas seoses eelkõige kognitiivse arenguga. Kuna oskused ei arene iseenestest siis on siin mõned võimalused, kuidas toetada ja suunata laste sotsiaalsete oskuste arengut:
annaabi.ee 
