Esimesed andmed kooli olemasolust on aastast 1748 Hilisemates ankeetides on kooli pideva tegevuse alguseks loetud aastat 1786 Eesti rahvakooli ajaloos on kooli asutamisaastaks märgitud 1767 190 aastat tagasi 1820. aastast on Erastvere Suureküla kool nimetatud vallakooliks Kool asus Rätsepa talu maal Õpetajaks külarätsep Simm Tisler Koolimaja kirjeldus Pikk kaks sülda Korstnate ja akendeta Puudus suitsu väljapääsu ava Kütmise ajal oli ruum suitsu täis Koolimeister kasutas seda ruumi ka rehetoana 1847.a. oli kooliõpetajaks Mihkel Tisler, tema poeg Õpilaste arvuks 269 Ajalukku jäävalt koolitööd on Erastvere koolides teinud kolmpõlvkonda Tislereid Neile on järgnenud kolm põlvkonda Lutse Paul Luts, Adam Luts ja Gustav Luts Enamus Kanepi rahvakoolide koolimeistritest on hariduse saanud Kanepi kihelkonnakooli köster Ludvig Treffneri käe all Teise koolimaja ehitamise aastaks on märgitud 1869.a., siis oli koolimeistriks juba Gustav Luts
tekkeks. Esimene eestikeelne trükis on kirjutatud 1525 aastal. Hakati tegema katseid piibli tõlkimisega. Emakeelne haridus tegi esimesed sammud. Peale Liivi sõja lõppu käis eesti õitsevad linnad alla ega saavutanud enam kunagi endist tähtsust. Rootsi ajal hakkas kirik nõudma et põhitõed oleksid selged igale inimesele, seega saadeti talupojad koolidesse, ning neile hakati õpetama lugemist. Liivimaa maapäeval 1687 aastal otsustati et igas kihelkonnas peab olema kool ja koolimeister. 1631-1710 ilmus umbes 200 Eestis väljaantud teost sealhulgas 45 eesti keelset raamatut. 1680 aastal otsustati läbi viia suur reduktsioon terves rootsi riigis. Sealhulgas ka Eestis. 1687 kaotati pärisorjus. Selle vastu olid paljud mõisnikud kelle jaoks talupoja orjamine oli väga mugav. Peale Põhjasõda olid eesti alad Venemaa võimu all. Igal mõisal oli oma viinaköök , see viis talupoegade olukorra väga alla , kuna nad olid pidevalt purjus, samas
4 Elulugu Lapsepõlv Tema lapsepõlv räägitakse olevat väga musikaalne, kuigi tema ema, kes oli kokk ja isa kes töötas väga erilise ameti peal ehk rattaparandajana, kuigi siis oli veel need rattad vanrki all ja puust. Isa õppis ka ära harfi mängimise oma seikluse perioodi ajal. Kumbki vanematest ei oskanud lugeda nooti, kuid see ei takistanud tema muusikalist arengust kuna selle võttis enda peale tädimees Johann Matthias Franck, kes oli koolimeister ja koorimeister Haynburgis, käidi ka naabritepool koos lõõritamas. Tõestanud juba ennast selles varajases eas Franck-ile nõustus ta endaga noore õppuri kaasa võtma, sellesse kaasati ka tema vend Michael Haydn, kellest sai sammuti helilooja kuid tõesti mitte nii kuulus. Kuigi vahemaa oli ainult seitse kilomeetrit ei toetanud teda vanemad ega elanud nendega enam kunagi olles ise alles kaheksa (osadel andmetel kuue) aastane. Ta ise ka
annaabi.ee 
